Füüsiline koormus külmas õhus ei sobi südamehaigetele
 Toimetas Kirsikka Kurg  USA teadlased on teinud kindlaks, et külma õhu sissehingamine ei ole eriti kasulik südamehaigusega patsientidele, seda eriti kehalise aktiivsuse korral. Nimelt ei suuda nende süda siis toime tulla keha kõrgenenud hapnikuvajadusega. Teadlased loodavad selle uurimusega heita valgust põhjustele, miks just külm õhk põhjustab nn stenokardilisi sündmusi.   Penni riikliku ülikooli professor Lawrence I. Sinoway sõnul võib treeningu ajal külma õhu sissehingamine põhjustada hapniku ebaühtlase jaotuse südames. Terve organism suudab enamasti kompenseerida selle probleemi, jaotades verevoolu ümber südame normaalseks funktsioneerimiseks. Südameprobleemidega inimestel, kellel esineb näiteks südameisheemiatõbi, ei pruugi aga nii olla.   Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Koronaar- ehk pärgarterid ümbritsevad südant pärjana ja varustavad südamelihast verega. Isheemiatõve puhul tekib südamelihases hapnikupuudus ja sellest tingitud kahjustus.   Isomeetrilist tööd tehes ja samal ajal külma õhku sisse hingates teeb inimese süda rohkem tööd ja tarbib rohkem hapnikku. Isomeetrilise töö hulka kuulub näiteks lume kühveldamine ja kohvri või sülearvutikoti tassimine. Süda peab töötama tugevamini, kui on selle tegevuse ajal avatud külmale õhule. Seetõttu esinevad südameseiskuse põhjustatud surmad sagedamini just talveti.   Uurimuse kaasautori Matthew D. Mulleri sõnul ületab taolistel juhtudel nõudlus pakkumise. Külma õhu käes on organismi hapnikuvajadus niigi suurem, mida tõstab lisaks veel füüsiline aktiivsus. Hapnikuga varustatus on aga omakorda häiritud. Tegu võib olla raske koormaga ka tervele südamele, kuid südameisheemitõve all kannatavatele haigetele võib selline olukord saatuslikuks saada.   Vaata veel: Cold air bad for heart patients (NewKerala)
