Arktilise jää sulamine võis tingida hiljutised lumised talved
 Toimetas Laur Kanger USA teadlased on leidnud seletuse viimaste aastate lumerohketele talvedele. Vastavad uurimisandmed näitavad, et samal ajal, kui põhjapoolkeral võimutsesid külmad talved, sulas arktiline jää kiiremini, kui muidu, vahendab Scienceblog.com.   Arktiline merejää oli viimaste aegade kasinaimal tasemel 2007. aastal. Samasse aega jääb ka märkimisväärselt kogukam lumikate USA põhjaosas, Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Hiinas. Aastatel 2009-2010 ja 2010-2011 mõõdeti põhjapoolkeral läbi ajaloo teisele ja kolmandale kohale jääva lumikatte paksus.  Uuringus kombineeriti nii vaatlusandmeid kui ka arvutisimulatsioone, et vaadelda seost põhjapoolkera hiljutiste suurte lumesadude ja kaduva arktilise jää vahel. Teadlaste käsutuses olid vaatlusandmed ajavahemikust 1979-2010. Ilmnes, et selle aja jooksul on sügisese arktilise jää pindala kahanenud miljoni ruutkilomeetri võrra. See on võrreldav Egiptuse pindalaga. Selline massiline jää kadumine oli vastavuses samal ajal USA põhjaosas, Loode- ja Kesk-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Hiinas esinenud keskmisest lumisemate talvedega.  Teadlaste sõnul on siin kaks põhjust, mis on tihedalt seotud arktilise jää kadumisega. Ühelt poolt aitas rohkele lumesajule kaasa muutus atmosfääris toimuvas ringluses. Teisalt jälle seal leiduva veeauru hulk. Hilissuvel ja sügisel toimuv tugev temperatuuri tõus Arktikas soodustab jää sulamist. Mida vähem jäävälju, seda vähem päikeseenergiat peegeldub tagasi atmosfääri. Selle asemel neeldub see tumedas ookeanis ning soenev vesi sulatab omakorda jääd üha edasi.  Ookeani kohla üles tõusev soe ja niiske õhk tekitab atmosfääris segadust ja õhurõhu korrapära muutusi. Teadlaste sõnul nõrgendab atmosfääri voogude muutus läänetuuli. See omakorda suurendab tugevate jugavoolude esinemissagedust ning atmosfääris leiduva niisukuse hulka. Kõik see kokku soodustab külmade õhumasside tihedamat liikumist keskmistele ja väiksematele laiustele, tuues kaasa suurema lumesaju Euroopas ning USA kirdeosas.  Peale vaatlusandmete analüüsi kasutasid teadlased ka modelleeritud simulatsioone, mis lähtusid arktilise jää sulamise ja taastekkimise kohta käivatest andmetest. Tulemuseks oli samuti tõdemus, et jää sulamine toob kaasa ookeanivee soojenemise ning õhu jahenemise Põhja-Ameerika, Euroopa, Siberi ning Ida-Aasia kohal. Samuti näitas mudel, et kõnealustes maismaapiirkondades sadas keskmisest rohkem lund.
