Y-kromosoom on siin, et jääda
 Toimetas Kirsikka Kurg  Teadlaste viimase uurimuse kohaselt polegi mehed „väljasuremisohus”, nagu varem arvatud. Nimelt on varasemad uuringud näidanud, et Y-kromosoom, mida kannavad ainult mehed, laguneb geneetiliselt täielikult viie miljoni aasta jooksul. Nüüd väidavad aga USA teadlased, et Y-kromosoomi geneetiline lagunemine on pratkiliselt peatunud.   Austraalia rahvusülikooli professor Jennifer Graves on varem geenide kadumise kiiruse põhjal pakkunud, et Y-kromosoom võib juba viie miljoni aasta jooksul hävida. Ennustused põhinesid Y- ja X-kromosoomide võrdlusel. Kuigi need kromosoomid olid kunagi kauges minevikus arvatavasti identsed, on Y-kromosoomis alles jäänud kõigest 78 geeni, võrreldes X-kromosoomi 800-ga.    Nüüd on aga Cambridge’i teadlased eesotsas Jennifer Hughesiga otsustanud kindlaks teha, kas „kuulujutud” meessugukromosoom kadumisest ei ole mitte liialdatud.   Oma 2005. aasta uurimuses võrdles Hughes inimese Y-kromosoomi šimpansite omaga. Nende inimahvide liin hargnes inimeste arengust umbes 6 miljonit aastat tagasi. Nüüd on samad teadlased järjestanud ka reesusahvi Y-kromosoomi geneetilise järjestuse. Viimaseid eristab inimestest umbes 25 miljonit aastat evolutsiooni.   Kahe võrdlusuuringu analüüsist ilmneb, et geneetiline lagunemine on lähiajal siiski minimaalne olnud. Nimelt pole inimese meessugukromosoom viimase 6 miljoni aasta jooksul ühtegi geeni kaotanud ja 25 miljoni aastaga ainult ühe.   Ekspertide hinnangul võivad allesjäänud geenid omada mingit teadmata kriitilist funktsiooni, mis laseb neil edukalt üle elada loodusliku valiku. Hughesi sõnul on päris kindel, et Y-kromosoom ei ole kuhugi kadumas.   Vaata veel: Male Y chromosome extinction theory challenged (BBC)
