Vihm annab seniarvatust rohkem sooja
Kui sajab vihma, siis vihmapiiskade läbi õhu langedes tekib hõõrdumise tõttu soojust. Vihmapiisa kineetiline energia väheneb ning piisk ja seda ümbritsev õhk lähevad õige pisut soojemaks. Ühe piisa jaoks on efekt väike, aga piisku on ju palju. Nüüd tuleb värskest uuringust välja, et soojuse teke vihmapiiskade langemisel on atmosfääri energiaringluses palju suurema tähtsusega komponent, kui seni arvata osati. Sellisele atmosfääriteadlaste jaoks arvatavasti veidi üllatavagi tulemuseni jõudsid Ameerika matemaatikud Olivier Pauluis New Yorgi Ülikoolist ja Juliana Dias Riiklikust Ookeani- ja Atmosfääriametist (NOAA). Nad võtsid aluseks Ameerika kosmoseameti NASA ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühiselt kogutud radarmõõtmiste tulemused troopikapiirkondade vihmasadude kohta, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised. Teiseks lähtepunktiks oli juba ennegi olemas olnud teadmine, kui palju ühe piisa langedes tema kineetilist energiat soojuseks muundub. Arvutused näitasid, et Maakera troopikapiirkondades ehk 30. lõunalaiuskraadi ja 30. põhjalaiuskraadi vahelistel aladel muundub vihmapiiskade liikumisenergiat soojusenergiaks keskmiselt 1,8 vatise võimsusega iga ruutmeetri maa- või merepinna kohta. Ehk ei tundugi see võimsus esialgu nii väga suur, aga tegelikult on see võrreldav isegi näiteks tormidest või passaattuultest tingitud atmosfääriturbulentsides hajuva energiahulgaga. Pauluis ja Dias kirjutavad ajakirjas Science, et vihmapiiskade langemisest tuleneva üllatavalt võimsa energiamuundumise tõttu võib arvatust suurem olla ka näiteks sademetehulga mõju tuultele. Sest kui sademete hulk peaks näiteks kasvama ja vihmapiisku rohkem langema, siis jääb atmosfääris kineetilist energiat vähemaks ja tuulel ei ole seda enam nii palju puhumiseks võtta. Vaata veel: Increasing rainfall may affect winds: study (PhysOrg)
