Isikupärane kirjutamisstiil vähendab interneti anonüümsust
 Infoteooria rajaja Claude Shannon võrdles informatsiooni üllatusega. Üllatus sisaldab alati informatsiooni. Seetõttu sisaldab müra üllatavalt palju informatsiooni, kuna iga järgnev signaal võib olla ükskõik milline, ehk tuleb üllatusena. Taoline lähenemine oli kuuekümne aasta eest paradoksaalne ja on harjumatu tänaseni, sest meid segab informatsiooni semantiline ja psühholoogiline sisu, milles üks inimene edastab teisele minigi sõnumi. Sõnumi millel on tähendus.   Aga tähendus pole info haldamise, vaid selle mõistmise probleem. Shannonit ja järgnevat infotehnoloogide generatsiooni huvitab, et ühes punktis teele pandud sõnum osatakse teises punktis muutumatult, see tähendab ilma üllausteta ehk segava infomürata ära tunda. Salakirja tegijad püüavad šifreerida peidetud sõnumi nii hästi ära, et seda pole valel vastuvõtjal peaaegu võimalik müra seast eristada. Kunst ongi märgata müras õrna mustrit. Seejärel on koodi lahtimuukimine juba aja küsimus, kuna lahtišifreerimisele kuluva segava info hulk on oluliselt vähenenud, mõtiskleb Kristjan Port saates Portaal.    Teatud mõttes võib ka sõnu vaadata mürana. Igava, etteaimamatu kaosena, millest arusaamiseks ehk korrapärase mõttemustri välja lugemiseks peab teine kord hirmus palju infot analüüsima. Mis aga jääb tihti tegemata, kuna keegi ei soovi sel moel energiat kulutada. Seetõttu on kasutusel mõned reeglid. Täpsemalt grammatilised reeglid, tänu millele ei pea iga tähte eraldi välja või iga sõna lõpuni lugema, sest eelmine täht või sõna annavad aimu milline järgnev võib ja saab olla.   Analüüsitava info hulk on vähene ja lugemine muutub hõlpsaks. Ühtlasi, kui teinekord lisandub korrapärase mõtte edastamisel sellele müra, osi tuleb edastamise käigus juurde või läheb kaduma, saab harjunud kõrv või silm veaparandusega hõlpsasti hakkama. Seetõttu tehakse kõige rohkem lugemisvigu sõnade ja lausete alguses ning mitte lõpus, kuna valiku- ehk eksimisevõimalused saavad otsa. Ülaltoodud kohmakas info olemuse käsitlus on tarvilik aitamaks mõista kuidas anonüümne kommentaator polegi enam väga anonüümne.   Seejuures ei käi jutt mitte tema interneti aadressi tuvastamises, kuna näiteks kusagilt kohvikust tehtud kommentaari puhul ei aita kohviku tuvastamine kaasa isiku tuvastamisele. Andmeanalüüsiga tegelev Arvind Narayanan koos mõne kolleegiga äratasid uude infoajastu-ellu meetodi, mida tuntakse stülomeetriana. Näiteks, kuna me ei tea millest suvaline isik kavatseb rääkida või mida kirjutada, on meil raske tema edastatavat infot kõikide võimalike sõnumite seast ära tunda.   Aga nii nagu igal inimesel on unikaalne näpujälg, kõnnak või kõnemaneer, sisaldab ka tema kirjutatud tekst varjatud mustreid. Lihtsamalt öeldes, isikupärase stiili tunnuseid. Selle põhjal oleks juba võimalik tuttava sõnumit müra keskelt ära tunda. Või siis sõnumi stiili põhjal selle autorit. Kõne stiili võibki inimene tihti hõlpsasti ära tunda, aga mitte alati. Eriti juhul kui ta pole võõraga varem kokku puutunud. Arvuti stiilitunnetusest ei tasuks ilmselt rääkidagi. Aga just siin paistab arengul olema suurim potentsiaal.   Näiteks kasutavad erinevad inimesed erinevaid sõnu erineva sagedusega. Sõnade sagedust analüüsides on teoreetiliselt võimalik ära tunda sarnaseid mustreid. Narayanan koos kolleegidega kasutasid algmaterjalina suurt blogikannete andmebaasi, milledest osadelt kirjatükkidelt eemaldati viited autorile. Seejärel käivitati analüüsiprogramm eesmärgiga testida, kas neil õnnestub nimetuks muudetud tekstid seostada algupäraste autoritega. Sajast tuhandest tekstist õnnestus algupärane autor tuvastada 20% juhtudest.   Lisaks enam kui kolmandikul juhtudest õnnestus asetada autor tõenäoliste autorite väiksesse valimisse. Ka see on oluline saavutus, sest teades autorite muid andmeid, nagu näiteks asukohta, saab teha juba järgmised kitsendavad valikud jne. Arvestades saadud kogemust väidavad uurijad, et nad suudavad parandada autori tuvastamise täpsuse kuni 80%. Järelikult tulevikus on anonüümsuse rüül üha vähem kaitsevõimet ja anonüümsetelt kommenteerimistelt või blogikannetelt kaob autori suhtes üllatus. S.t. autori nimetamata jätmine uut infot ei lisa, sest autor on aimatav.   Seda loomulikult juhul kui ei tule appi totaalne stiilimuutus. Siin ei aita fooliumist müts, ega prillid koos vale nina ja valevuntsidega. Harjutage end väljendama multistiilselt.   
