Sipelgad jätavad vaenlase lõhna meelde
 Toimetas Laur Kanger Sipelgakolooniatel on kollektiivne mälu, mis mäletab vaenlase lõhna. Seda ka siis, kui sissetungiva sipelgakoloonia esindajaga kohtub vaid üks pesa kaitsev sõdur. Sipelgas talletab vaenlase lõhna  ning jagab seda ülejäänud pesakonnaga, vahendab BBC Melbourne'i ülikooli teadlaste uuringut.   Paljudele sipelgaliikidele on lõhnakeemia kogu nende ühiskonna toimimise alus. Aroomi järgi tuntakse ära ka oma pesakaaslased.   Uurimuses õpiti põhjalikumalt tundma kudujasipelgate (Oecophylla smaragdina) harjumusi. Need on putukad, kes ehitavad oma pesi puudesse. Ühes pesakonnas võib olla kokku kuni pool miljonit töölist.   Testi käigus paigutati mitmel korral vaatlusalusest pesast sipelgas pisikesele alale koos teisest pesast pärit isendiga. Selliseid tutvumiskohtumisi korraldati kokku 15. Seejärel lavastati ühe pesakonna pealetung. Vaatlusaluse pesa juurde asetati 20 “sõpruskohtumisel” osalenud pesakonna töösipelgat. Üsna ootuspäraselt sattusid võõrad ringiluusijad rünnaku alla kui võimalikud sissetungijad.  Sipelgad, kelle pesast oli väheseid töölisi võõrastega kokku viidud, reageerisid põgusalt tuttavatele sissetungijatele märksa raevukamalt kui päris võõra pesakonna esindajatele. Teadlaste sõnul püsis seesugune ülepingutatud sõjakus vähemalt kuus päeva pärast “sõpruskohtumist”. Teadlased ütlevad, et tegemist on niiöelda kollektiivse mäluga.  Olukord on võrreldav sellega, kui mõnel inimesel on olnud halb kogemus teatud kindla tunnusega grupi esindajatega. Olgu selleks kas või kindla jalgpallimeeskonna fännisalli kandjad. Üsna ootuspäraselt hoiatab ta oma sõpru ja lähedasi nende eest ja ühiselt võetakse sisse kaitsehoiak.   Vastav uuring avaldati ajakirjas Naturwissenschaften.
