Teadlased uurivad, kuidas keha sisemine kell mõjutab immuunsüsteemi
 Toimetas Kirsikka Kurg  USA teadlaste sõnul võib kellaaeg oluliselt mõjutada riski mõne infektsiooni saamiseks. Nimelt näitasid nad oma uurimuses, et haigestumise aeg muudab nakkuse raskusastet. See on tingitud keha biokeemia muutustest päeva jooksul,  mis mõjutavad immuunsüsteemi kuuluvat proteiini. Teadlased usuvad, et sellel fenomenil põhinedes võiks tulevikus olla võimalik inimese keha ööpäevarütme paremini ära kasutada ka ravimite manustamisel.   Taimed, loomad ja isegi bakterid läbivad iga päev 24-tunnise rutiini, mida tuntakse ööpäevarütmi nime all.  On teada, et ka immusüsteemis esinevad muutused, mis varieeruvad päeva jooksul. Nüüd üritavad Yale’i ülikooli meditsiinikooli teadlased aga kindlaks teha, mis mehhanism nende muutuste taga on.   Selleks, et immuunsüsteem saaks infektsiooniga võitlusesse asuda, peab ta selle kõigepealt üles leidma. Üks valkudest, mis on kaasatud sellesse jälitusprotsessi, on Tolli-sarnane retseptor 9 (TLR9). Viimane suudab märgata just bakterite või viiruste DNA esinemist organismis.   Katsetes hiirtega demonstreerisid teadlased, et toodetud TLR9 hulk ja tema funktsioneerimine allus keha sisemisele kellale ja muutus päeva jooksul. TLR9 aktiivsuse kõrgpunktis immuniseerimine kutsus hiirtel esile tugevama immuunvastuse.    Selgus, et nakatatud hiirtel areneva sepsise raskus sõltus kellaajast, mil infektsioon algas, ja langes kokku muutustega TLR9 aktiivsuses. Uurimuse läbiviija professor Erol Fikrigi sõnul leidsid nad seega kindla molekuli, mis ühendab ööpäevarütme ja immuunsüsteemi tööd. Tema hinnangul võib leiust palju abi olla haiguste ennetamisel ja ravimisel.   Teatud ravimeid võidakse sel juhul manustama hakata mingil kindlal kellaajal, et tõsta nende tõhusust. Samuti võidakse luua vahendeid, kuidas mõjutada organismi sisemist kella nii, et immuunsüsteem lülituks aktiivsesse faasi.    Vaata veel: Body clock 'alters' immune system (BBC)
