Kitsetalledel on oma murded
 Toimetas Laur Kanger Seni olid teadlased veendumusel, et kõiksugu häälitsuste õppimine ja nende muutmine sõltuvalt keskkonnast on üksnes käputäie loomade ja lindude võimuses. Londoni ülikooli teadlased on teinud nüüd aga kindlaks, et omamoodi murrakuid suudavad õppida ka kitsetalled. Teadlaste sõnul avardab see meie senist arusaama häälekasutuse evolutsioonist ja selle õppimise võimest, vahendab LiveScience.com.  Kitsed on sotsiaalsed loomad, kes hoiavad karjana kokku ja toovad üksteisega side pidamiseks kuuldavale kontakthüüde.  Teadlaste eksperimendis olid vaatluse all omavahel poolenisti või täielikus suguluses olevad kääbuskitsede talled, kes elasid eri karjades. Tallede häälitsusi jälgiti, kui nad olid nädalased ja viienädalased. Ilmnes, et esimesel elunädalal oli tallekeste hüüdes üsna piiratult sarnansusi ülejäänud karjaga. Seevastu viienädalaselt olid need häälitsused juba äratuntavalt kaaslaste omadega sarnased. Seejuures olid samas karjas viibivate pooleldi suguluses olevate loomakeste hüüded üksteisele iseäranis lähedased.  Teadlaste sõnul näitab see, et tallede häälitsuste kujunemisel mängis peale geneetika rolli ka nende sotsiaalne kasvukeskkond. Seesugune üllatav häälitsuste mitmekesisus on omane ilmselt veel paljudele loomaliikidele, kuid on jäänud seni lihtsalt märkamata.  Kitsetallede erinevaid murrakuid saab kuulata siit.
