Nopime mälust sõnu nagu lind põõsalt marju
Edukaim strateegia, mida inimesed millegi meenutamisel rakendada võivad, on sisuliselt samasugune, mida kasutavad õiepuhmastelt nektarit korjavad mesilased või põõsastelt marju nokkivad linnud. Seesugusele järeldusele jõudsid Briti ja Ameerika psühholoogid, kui palusid 141 katseisikul kolme minuti jooksul võimalikult palju loomaliike meelde tuletada. Nad kirjutavad nüüd ajakirjas Psychologigal Review, et vaimne loomaotsing on kõige tulemuslikum siis, kui järgida võimalikult täpselt üht optimaalsete otsuste tegemise printsiipi, mis kannab nime marginaalväärtuse teoreem. Selle teoreemi sõnastas enam kui 30 aasta eest Ameerika evolutsiooniökoloog Eric Charnov. Lühidalt ja piltlikult seisneb see järgmises. Kujutame ette lindu, kes nokib põõsastelt marju. Kui linnuke tabab eksimatult ära just need õiged momendid, mil üks põõsas on just täpselt nii piisavalt tühjaks saanud, et tasub hakata otsima järgmist põõsast, kust marju on vähem nokitud või lausa nokkimata, ja niimoodi vajaduse korral edasi ka kolmanda ja neljanda põõsaga, siis saab ta ajaühiku kohta maksimaalse võimaliku hulga marju, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised. Thomas Hills Warwicki Ülikoolist ning Michael Jones ja Peter Todd Indiana Ülikoolist avastasid nüüd, et kui tudengitest katseisikud loomanimesid meenutasid, siis kõige parema tulemuse said nad juhul, kui rakendasid, muidugi ise teadvustamata, sedasama marginaalväärtuse teoreemi: meenutasid kõigepealt näiteks terve hulga koduloomi nagu koer, kass või hamster ja hüppasid siis optimaalsel hetkel järgmisele semantilisele jahimaale ning nimetasid näiteks rea suuri kaslasi nagu lõvi, tiiger ja jaaguar. Ehk siis hea otsustusstrateegia kõlbab paljudeks puhkudeks. Nii nagu lindudele ja mesilastele, nõnda ka inimestele. Vaata veel:  People forage for memories in the same way birds forage for berries (Medical Xpress)
