Aafrika muistsed vihmametsad kadusid inimese süül
Kesk-Aafrikas, aladel, kus savannid ja metsad praegusel ajal vaheldumisi paiknevad ja suuri mosaiike moodustavad, laiusid omal ajal vaid lopsakad vihmametsad. Kuid siis, umbes 3000 aastat tagasi osa neist metsadest järsku kadus ja asendus savanniga. Seni on teadlased selles enamasti süüdistanud kliimamuutust. Aga ajakiri Science on avaldanud uurimustulemused, mille järgi üksnes kliimale etteheiteid teha oleks arvatavasti ebaõiglane, sest oma osa ses suures maastikupildi muutuses võis olla ka inimesel. Germain Bayon Prantsuse Mereuuringute Instituudist ja ta kolleegid on analüüsinud Kongo jõe suudme lähedalt üles toodud merepõhjasetteid, mille materjali on Kongo jõgi oma valgalalt aastatuhandete jooksul kokku kandnud, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised. Neist setetest leidsid teadlased märke, et umbes 3000 aasta eest on Kesk-Aafrika kivimeid tabanud tugev murenemise laine. Teada on, et kui metsad hävivad, siis murenevad kivimid rohkem. Aga kui 20 000 kuni 3500 aasta vanuste setete juures võis märgata selget seost kivimimurenemise intensiivsuse ja tollase sademehulga vahel, siis umbes 3000 aastaste setete juures see seos kadus. See panigi teadlased mõtlema, et kivimimurenemise hoogustumiseni viinud metsade kahanemises ei olnud siis süüdi ainult loodusolud. Küllap raiusid metsi maha ka tollal praeguse Kameruni ja Nigeeria aladelt Kongo jõgikonna maadele rännanud bantu hõimud, kes olid kaasa toonud oma taimekasvatus-tavad. Vaata veel: Humans implicated in Africa's deforestation (Nature)
