Kandlased kasutavad suhtluseks ka ultrahelisid
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaLondoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimuse kohaselt on üks maailma väikseimatest, harilikult lausa inimese peopessa mahtuvatest kandlaste sperekonda kuuluvatest inimahvi liikidest Tarsius syrichta suuteline oma liigikaaslastega suhtlema ka ainult ultraheli kasutades.Vaid äärmiselt väike hulk imetajatest on suutelised esile kutsuma puhtaid ultrahelisid. „Nende hulka kuuluvad näiteks nahkhiired, mõningad närilised, vaalalised ning kodukassid,“ sõnas uurimuse esimene autor Marissa Ramsier ERR-le antud intervjuus. Seni teadaolevalt polnud aga selleks suuteline mitte ükski primaatide hulka arvatud liik. Tarsius syrichta harukordne võime avastati ligi neli aastat väldanud süstemaatilise uurimistöö käigus, kus võeti vaatluse alla 20 inimahvi liiki.Üks uurimuse kaasautoritest Sharon Gursky-Doyen oli küll aegajalt kandlasi oma suud avavat näinud, ilma, et sellele oleks järgnenud ühtegi häälitsust, ent seda võiks pidada ka regulaarseks haigutuseks. Täielik tõde selgus alles siis, kui välivaatlustel kasutati nõnda nimetatud 'nahkhiirte mikrofoni.' Põhjalikumateks uuringuteks püüti ajutiselt kinni kuus liigi esindajat. „ Kuulmise kontrollimiseks kasutasime me neid minimaalselt kahjustavat meetodit, mida kutsutakse auditoorsete ajurakkude vastuse uuringuks,“ selgitas Ramsier.Meetodit kasutakse regulaarselt vastsündinute kuulmise kontrolliks. „Põhimõtteliselt mängisime me läbi kõlarite erineva sagedusega helisid ning jälgisime EEG'd kasutades nende ajulaineid,“ lisas bioloog. Tunniajaste katsete käigus selgus, et inimahvid suutsid kuulda helisid kuni 91 kHz'ni ehk ligi korda viis korda kõrgema sagedusega helisid kui inimesed. Peamiselt kasutasid nad suhtluseks 70 kHz sagedusega helisid.Primaadid tekitavad ultrahelisid tõenäoliselt oma häälepaelte ülikiire avamise ja sulgemisega või samaaegselt kopsudest õhu väljahingamise ning neelu sulgemisega. Teadlaste sõnul pakub ultrahelide abil suhtlemine mitmeid eeliseid. Nii võidakse heli kasutada näiteks kaaslaste ohu eest hoiatamiseks, mis kandlaste väiksuse tõttu mitte sugugi väike ei ole. „Ultraheli tekitava allika täpset asukohta on äärmiselt raske määrata, eelduselt, et kiskja üleüldse seda kuuleb,“ kinnitas Ramsier. Samas võidakse ultraheli kasutada ka toiduhankimiseks.„Ma arvan, et kandlaste võime ultrahelisid kuulda võib parandada putukate püüdmist,“ selgitas bioloog: „selle kontrollimiseks peaksime me muidugi välja töötama eksperimendi, kus me seda äärmiselt kontrollitud tingimustes uurida saaksime.“ Eksperimenti peab Ramsier ka üheks oma tuleviku uurimissuunaks. Eelnevalt plaanib ta korrata teiste töörühma katseid primaatide vokalisatsiooni uurimiseks, seekord aga kasutades varustust, mis suuteline talletama ka ultrahelisid. Võib juhtuda, et tegelikult kasutavad ultrahelisid ka teised inimahvid.Ent siiski võib-olla evolutsioon seadnud ultraheli kasutamisele liikide seas omad piirangud. Nende tekitamiseks vajalikud muutused loomade füsioloogias saavad aset leida vaid siis, kui see pakub selget eelist. Kandlased on väikesed, neil on suhtelised kerge end peita ning seejärel privaatsel viisil ohu kohta informatsiooni vahetada. „Suuremad loomad on lärmakamad ning kiskjad suudaksid neid ultraheli kasutamisest hoolimata kergesti märgata. Pigem kasutada siis juba sellisel juhul häälitsusi, mis kiskjaid ära hirmutaks,“ muigas Ramsier.Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters .
