Tõhususe suurendamiseks harjuta edasi ka pärast oskuse omandamist
 Toimetas Kirsikka Kurg  Nii sportlase, muusiku kui ka insuldijärgselt uuesti käima õppiva patsientide puhul kehtib sama reegel – harjutamine teeb meistriks. Kuigi täiuslikkuse omandanule võib edasi harjutamine mõttetu tunduda, on Colorado Boulderi ülikooli teadlased teinud mõneti üllatava järelduse. Täielikult omandatud oskuse pidev praktiseerimine  suurendab tegevuse tõhusust, kuigi välises soorituses enam muutusi ei toimu.   Uurimust juhtinud CU-Boulderi professor Alaa Ahmed testis, kuidas vabatahtlikud omandasid teatud käe sirutamise liigutuse, kasutades robotjäset. Uurimistulemused näitasid, et isegi pärast liigutuse põhjalikku õppimist, mil lihaste tegevus oli saavutanud ökonoomsuse ja stabiilsuse, vähenes energiakulu ülesande sooritamiseks jätkuvalt.  Ülesande lõpuks oli tarbitud hapniku ja väljahingatava süsihappegaasi hulga abil määratud metaboolne kulu langenud koguni viiendiku võrra.   Uurimuses osales 15 paremakäelist vabatahtlikku, kes kasutasid juhtkangile sarnast pidet robotkäel, et suunata arvutiekraanil olevat kursorit. Kõik ülesanded algasid lähtepositsioonilt ja seisnesid kursoriga ekraanil oleva eesmärgini jõudmises.   Uurimuse käigus pidid katsealused mõne liigutuse puhul rakendama sihtmärgini ulatumiseks rohkem energiat, kuna robotkäsi lõi soovitud liikumisele vastupidises suunas toimiva jõuvälja. Tegevust korrates õppisid vabatahtlikud jõuvälja vastu liikuma väiksema arvu vigadega, kuid Ahmedi sõnul vähenes ka kulutatava energia hulk.   Teadlased väidavad seetõttu, et mingi ülesande väiksema vaevaga sooritamiseks tuleb jätkata harjutamist ka pärast seda, kui see tundub juba täiesti selge olevat. Kuigi välises soorituses enam märgatavaid muutusi ei toimu, suureneb liigutuste tõhusus praktika kägus jätkuvalt.   Vaata veel: To perform with less effort, practice beyond perfection (EurekAlert)
