Arvutimudel ennustab merelindude rännet
 Toimetas Laur Kanger Teadlased on merelindude kolooniaid uurides koostanud matemaatilise mudeli, mis ennustab, kuhu sulelised pesitsusperioodil toiduotsinguteks suunduvad. Uurimus aitab looduskaitsjatel otsustada, kuhu oleks vaja rajada uusi kaitsealasid. Samuti võimaldab see jälgida inimtegevuse mõju lindudele, vahendab Physorg.com.  Teadlaste sõnul on üle maailma merelinnud teiste sulelistega võrreldes suuremas ohus.  Seepärast tuleb maal ja merel asuvad linnukaitsealad väga läbimõeldult siduda, ütles uurimuse üks eestvedaja Steve Votier Plymouth'i ülikoolist.  Seni on püütud vastavaid mere ökosüsteemi kaistvaid piirkondi luua, kuid nende võimalikult tõhus piiritlemine on olnud keeruline. Seda enam, et merelinnud rändavad teinekord toidu otsinguil sadu kilomeetreid.   Siit ka Plymouth'i ülikooli teadlaste plaan muuta seda tööd tõhusamaks. Selleks kasutasid nad lindude otsesel vaatlemisel kogutud andmete põhjal arvutis loodud mudeli abi, mis võttis varasemate vaatlusandmete põhjal arvesse linnukolooniate asukohti, lindude toitumisharjumusi ja teisi käitumismustreid.   Mudeli testversioonis kasutati Suurbritannia, Iirimaa ja Prantsusmaa rannikul pesitsevate suulade kohta käivaid vaatlusmaterjale. Nimetatud piirkondades elab umbes 70 protsenti kogu maailma suulapopulatsioonist. Pesitsusperioodil elavad nad suurte kolooniatena mereäärsetel kaljupankadel ja kivistel saarekestel. Sealt käivad täiskasvanud merel, et süüa otsida. Lennu pikkus võib olla teinekord 500-600 kilomeetrit pesitsusalast eemal.  Oma mudelis kasutasid teadlased 25 suulakoloonia kohta kogutud andmeid. Esmalt oli vaatluse all koloonia suurus. Põhjuseks tõsiasi, et suurematest kolooniatest võtavad linnud ette pikemaid matku, et vältida konkurentsi. Varasemalt olid jälgimissüsteemidega kaardistatud ka lindude täpsemad lennutrajektoorid. Samuti oli teada, kus kõige tõenäolisemalt suuladele sobivat toitu leiduda võiks. Mudel võttis arvesse ka seda, kuidas koloonias elvad linnud käituvad, näiteks millisesse piirkonda merel armastavad nad puhkamiseks ja üksteisega suhtlemiseks koguneda.  Järgnevalt püüavad teadlased kindlaks teha, kas mudel suudab ennustada ka väiksemate merelindude, nagu näiteks tiirude ja tormipääsude, rändeid. Lindude väiksuse tõttu pole õnnestunud neid info kogumiseks jälgimisseadmetega varustada. Samuti vajab täpsemat uurimist, milline on lindude käitumine väljaspool pesitsushooaega. Omaette vaatlusobjektiks on ka noorlinnud, kes ei allu täiskasvanute kohta käivatele seaduspärasustele, kuid moodustavad siiski olulise osa populatsioonist.  Lindude rännuteid ennustavat mudelit tutvustati ajakirjas Biological Conservation.
