Sotsiaalmeedia tekitab ohtlikku sõltuvust
 Populaarne psühholoogiakäsitlus näeb vaba tahte põhisisu tahtliku, enamasti teadvustatud põhjustel baseeruva enesekontrollina. Narkomaanid kinnitavad, et ka nemad peavad mõnuainetest hoidumist teadlikult paremaks valikuks, kuna alternatiiv on alati otseste ja kaudsete kulude tõttu ebarentaablim. Ometi kaotavad nad ühel hetkel kontrolli ja ratsionaalsuse. Ortodoksse nägemuse järgi on sõltuvus krooniline, korduv haigus, mille põhjuseks on muutused aju talitluses. Aja jooksul suureneb aju taluvus mõjutegurite suhtes, põhjustades jätkuvalt kasvavate dooside vajaduse. Ühtlasi sünnitab meelehead põhjustava teguri kordumine ristipidise taluvuse suurenemist, põhjustades nii ka teiste mõnutunnet pakkuvate tegurite tõstmise vajadust. Nagu näiteks vaheldumisi alkoholi, söögi, ravimite ja isegi emotsioonide suurendamise kasvav iha. Ehk kui üks sõltuvus on kallal, kollitab teistegi muidu kontrollitud tegevuste eskaleerumine. Ühtlasi hakkab aja jooksul langema tundlikkus kulutuste suhtes ja oodatavat meelehead hakatakse üle hindama. Taolise arengu lõppvaatuseks on pilt vaesest ja võlgades ning füüsiliselt poolsurnud narkomaanist, mõtiskleb Kristjan Port  saates Portaal. Seetõttu on lõksu jäämise vältimiseks üritatud tüüpilisemaid sõltuvuse tekitajaid vältida, neid avalikult tembeldades ja kättesaamist reguleerides. Tuntumate narkootiliste ainete kõrval on alati hoiatatud näiteks suitsetamise ja alkoholi ohtlikkusest. Äsja hurjutas teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel juba ka suhkrut alkoholi laadse sõltuvuse tekitamise pärast. Aga kui ohtlikuks võiks pidada Facebooki sissekannete lugemist? Värskeimate andmete valguses peaks ilmselt nii Facebooki kui Twitteri tähistama sõltuvuseriski märgistusega, et neid siis vaid litsentseeritud olustikus tarbida, koos politsei potentsiaalse järelvalvega. Chicago Ülikoolis 200 vabatahtlikuga läbiviidud uuringust selgus, et inimestel on lihtsam kontrollida suitsetamist ja alkoholi tarbimist kui Twitteri, Facebooki või e-postkasti sissekannete lugemist. Isegi sellised tugevad vajadused, nagu mõnestki narkootilise aine kasutamisest jagu saavad uni ja seks, võivad jääda tahaplaanile tõrjutuks kuni on toimunud rahuldust pakkuv akt Facebooki sissekannetega. Paistab, et hommikupoole on inimestel rohkem tahtejõudu.Väidetavalt on tegemist limiteeritud ja napi mentaalse ressursiga. Chicago uuringust selgus, et koos päeva kulgemisega hakkas osalejate tahtejõud otsa saama ning neil oli üha rohkem raskusi hetke kiustatustele vastu seista. Seejuures olid kõige sagedasemad tahtemurdjad juba mainitud meedia põhised kiusatused. Isegi seksimõtetele, trenni minemisele ja raha kulutamisele suudeti päeva jooksul rohkem vastu seista kui viidatud meediasse sukeldumisele. Tegemist on üllatava tulemusega, sest täidab ju eelmainitud tegevuste agitatsioon kogu meie teadliku päeva seksuaalsusele apelleerivate ja sportlike keha kuvandite kaudu kõiki ostlema kallutades.  Uuringu läbiviijad spekuleerivad, et süüdi võib olla tunne nagu kõikjalt kättesaadav facebook ning muu sarnane meedia ei maksaks midagi, mistõttu sellest keeldumisele tehtav pingutus tundub ebaproportsionaalselt kulukana. Suitsetamisest või alkoholist on lihtsam keelduda, kuna kõik on teadlikud võimalikke traagiliste väljaminekute osas. Tehke nüüd endaga katse ja vaadake kui tugev te olete. Kontrollimatust murdumisest andke teada riigiorganitele, sest nii võib meie väikese riigi iive veelgi suuremasse ohtu sattuda. 
