Kas inseneriharidus on uus majandusmootor?
 Paari arvutiinseneri poolt asutatud Google teenib tasuta teenuse abil tohutu palju raha. Ärimudelit, milles klient pakub hiirekliki abil raha asemele oma aega, on hakatud nii massiliselt järgi tegema, et tärkamas on mure hariduse väärtustamise osas.  Meenutagem aastatagust lugu Harvardi ülikooli lõpetanud matemaatikust Jeff Hammerbacherist, kelle headust kinnitavad ajakirjanduses kasutatud sõna "geenius" ja ka staatus kuuluda Facebooki esimese saja töötaja hulka. Kuid Hammerbacher polnud õnnelik. Ta lahkus kuulsast firmast, sest polnud rahul, kuidas noored andekad inimesed kulutavad enda intellekti netikodanikelt hiireklikkide välja meelitamisele. Ta osutas süüdistava sõrme kõikidele tänastele kuumadele ettevõtetele – Google’le, Facebookile, Twitterile jne. Kuna mehe arusaam teadusest oli midagi õilsamat, kõlas tema olukorrahinnang - "See imeb täiega!". Jätkem kirjeldatud motiiv hetkeks kaasaegse tegevusemaastiku taustaelemendiks ja keskendugem tasuta teenuste teemale. Ajal kui ettevõtjate massid üritavad tasuta teenuseid arendades tulu teenida, otsustas üks prantsuse ettevõte  valjuhäälselt protesteerida, kuna nemad tahavad oma teenust endiselt müüa. Ja mitte odavalt. Nad on teinud suuri investeeringuid ja neil on tulevikuga seotud äriplaanid, mis olevat nüüd tasuta tegijate poolt ohtu seatud, kirjeldab Kristjan Port  saates Portaal.  Nimetatud ettevõte otsustaski ühe oma turusegmendis tasuta teenuse pakkuja kohtusse kaevata. Pärast kaks aastat kestnud juurdlemist leidis esimese astme kohus, et kaarditeenuseid arendaval Bottin Cartographesile on tehtud ülekohut ning süüdlane peab hüvitama pool miljonit eurot kahjutasudena ja 15 000 eurot trahvina. Kurjategijaks oli Google. Viimane kavatseb otsuse edasi kaevata. Teatud ulatuses spekuleerides jooksevad kaks kirjeldatud teemat kokku kolmandas uudises, mille järgi insenerid on edukamad ettevõtete loojad ja juhtijad kui ärijuhtimise spetsialistid. Kavatsusega luua täiesti uut tüüpi kanal tööandjate ja töövõtjate vahel, komplekteerib USA ettevõte Identified Facebooki keskkonnas tänaseks 50 miljoni töötaja profiili koondavat andmebaasi. Kirjeldatud andmebaasi põhjal koostatakse viis korda päevas üle arvutatud skoor iga potentsiaalse töötaja kohta, vastavalt sellele, mida 10 000 näidisettevõtte põhjal kirjeldatud tööturg hetkel kõige rohkem hindab. Loodud skoori alusel pakutakse tööandjatele tõhusat tööjõu valiku mehhanismi. Analüüsides 36 miljoni töötaja tegevusprofiili (pdf) püüdis tööjõu vahendaja vastata küsimusele, kas ärijuhile kulutatud vaev ja raha on rentaabel viis ettevõtluse toiduahelas tippu jõudmiseks? Identifiedi analüütikud avastasid huvitava trendi, mille nad võtsid kokku pealkirja all – "Vanasti töötasid insenerid MBA-dele, täna töötavad MBA-d inseneridele".  Ettevõtete asutajate ja juhtide seast leiti natukene rohkem kui 3300 kõrgema akadeemilise kraadiga spetsialisti, kellele diplomile on kirjutatud insener. Samas esines asutajate ja juhtide seas firma juhtimisele spetsialiseerunud koolitusega MBA kraadiga spetsialiste kolm korda harvemini. Kuna MBA-de koolitamise tempod on endised, paistab üha enam, et nad jõuavad  suure tõenäosusega mõne inseneri poolt loodud ettevõtetesse palgatööle.  Ja nüüd siis spekulatsioonist – Google tasuta kaarditeenus on inseneride loodud ja inseneride juhitud ettevõtte moodne ja palju matkitud ärimudel. Pole teada, kas tasuta teenuse vastu kohtusse läinud prantslaste kaarditoodete firma asutaja ja juht on insener või majandusharidusega isik. Kuid hetkel võib tõdeda, et nende hoiak reedab konservatiivse ettevõtluse hoiakuid, mida omal moel kinnitab traditsiooniliselt konservatiivset joont hoidva Prantsuse õigussüsteemi otsus. Analoogne vanamoodsa ettevõtluse vari kumab ka läbi ACTA, SOPA ning PIPA nimeliste kriisikollete. Siit siis küsimus – kas inseneriharidus on uus majandusmootor? Ja MBA siis vastavalt komistuskivi? 
