Merebioloog Jonne Kotta naudib oma põnevat ja atraktiivset elukutset
Toimetas Astra KallasmaaMerebioloogidel on praegu põnevad ajad. Tänu arenenud tehnikale saavad teadlased sukelduda tundmatuisse sügavustesse ja leida sealt tänaseni tundmatuid eluvorme. Ka Jonne Kotta on uute liikide avastamisega seotud rõõmu küllaldaselt omal nahal kogenud ning põhjuseid, miks teda isa eeskujul valitud amet iga päev ikka ja jälle tegutsema ja teadust tegema motiveerib, on palju. Kui paljude teadlaste päevad mööduvad kitsukestes laborites, siis Jonne Kotta töökeskkond on enamuse ajast mõõtmatult avaram. "Meres on midagi, mida paljudes muudes asjades ei ole: esiteks see avarus, mida sa vaatad, lõpmatuse tunne ja kindlasti ka vabadus, mis sellest avarusest tuleneb," kirjeldab Kotta üht aspekti, mis teda selle töö juures köidab. Teine väga suur ja oluline põhjus, miks teda merebioloogia nii tugevalt köidab, on avastamisrõõmu rohkus. Uusi maailmamastaabis unikaalseid avastusi tehakse selles valdkonnas praegu igapäevaselt. Lahendatavaid saladusi ja põnevaid uurimisobjekte on lõpututes veteavarustes lõpmata palju. "Pariisi Loodusmuuseumis töötades ja troopiliste merede satikaid uurides üllatas mind kõige rohkem (vaatamata sellele, et mu juhendajad olid ääretult head taksonoomid ehk siis tundsid kõiki selle rühma loomi kuni iga väikse karvakeseni välja), et minu proovides, mida ma uurisin, oli umbes 20-30% selliseid loomi, keda teadus varem ei tundnud. Ehk siis, kui nende tundmatute loomade hulk on sedavõrd suur, siis tõepoolest ei ole eriti raske uusi eluvorme leida," kirjeldab Kotta.Võimalus minna vee alla avastusi tegema on Kotta jaoks privileeg. "Ma arvan, et merebioloogi elukutse on kindlasti üks parimaid valikuid, mida inimene võiks teha," ütleb ta.Mere ja selle uurimisega puutus Jonne kokku juba lapsepõlves: tänu merebioloogist isale sai ta   osaleda mitmetel ekspeditsioonidel ja koduski tegeles ta proovide nokkimise ja analüüsiga. Seetõttu ei osutunud ka elukutse valik tema jaoks kuigi raskeks – teda võlusid mere pakutavad põnevad väljakutsed ja hunnitu avarus.Peale ülikooli tegeles ta esimeste töödena võõrliikide ja filtreerijate loomade uurimisega, jätkates teadustööd Soome, Rootsi, Taani ja Prantsusmaa ülikoolide juures. Tänapäeval tegeleb ta asjadega veelgi laiemalt. Hetkel näiteks üritab ta koos kolleegidega kokku viia kaugseire ja merebioloogia meetodeid, et oleks võimalik satelliitide kaudu kirjeldada meres toimuvat - kus midagi elab, milline on erinevate piirkondade liigiline mitmekesisus, milline on mere seisund. Teiseks temaatikaks on naftareostus ning selles valdkonnas töötasime välja mere tundlikkuse ja taastumispotentsiaali kaardid. Praegu viibib ta Austraalias, uurides põhjataimestikku ja seda,  millised asjaolud määravad taimekoosluste produktsiooni looduses.Vaata veel: VeebiakadeemiaVideo: intervjuu Jonne Kottaga Austraalias
