Vene teadlased püüavad jõuda Antarktika ühe suurema järve veeni
 Toimetas Laur Kanger Keset Antarktikat käib Vostoki uurimisbaasis usin töö. Seal ametis olevaid Vene teadlasi hoiab käredas külmas tegutsemas põnevus, mis käib kaasas võimalusega puurida auk läbi pea neljakilomeetrise jääkaane, mis katab Vostoki järve. Ligi miljoniaastase järveveeni jõudmine annab teadlaste hinnangul võimaluse tutvuda teadusele seni tundmatute  elusorganismidega, vahendab LiveScience.com.  Teadlastel käib võidujooks ajaga. Nimelt läheneb kiiresti karm talv ja koos sellega täielik pimedus, mis sunnib töö pooleli jätma. Töö algas juba enam kui 10 aasta eest. Masinate rikete ja muude ebaõnnestumiste tõttu on see üha veninud, kuid nüüd ollakse eesmärgile lähemal, kui eales varem. Kui aga auk ei saa valmis enne, kui kuri talv teadlasi lahkuma sunnib, tuleb neil oodata järvest proovide saamiseni veel kaks aastat.  Venelased olid küll esimesed, kes järvel tööd alustasid, kuid veeproovideni ei pruugi nad ometi esimesena jõuda. Tänavu sügisel on sama projekt käsil ka USA ja Suurbritannia teadlastel. Tegemist pole siiski võidujooksuga ning kui kord auk on läbi murtud saavad materjali kasutada kõik asjast huvitatud.   Hilisemate alustajate edust võib kasu lõigata tegelikult kogu uurimisprojekt, sest kasutusele võetakse just selleks otstarbeks välja töötatud masinad. Peale kiirema töötempo on need ka keskkonnasäästlikumad.     Kuna venelaste kasutatav puur pole tegelikult sellistes tingimustes kasutamiseks mõeldud, ei pruugi nad isegi augu tegemise õnnestumisel saada proove kätte enne lõunapooluse tänavuse suve saabumist. Samuti annab nende puurimiseks valitud koht parimalgi juhul infot üksnes järve kaldalähedases madalas vees toimuvast.  Miljonite aastate tagune saladus Teadlaste hinnagul on Vostoki järv tekkinud umbes 14 miljoni aasta eest. Eeldatavalt võiks see olla koduks mitmetele külmalembestele eluvormidele, mis on saanud sadu tuhandeid aastaid täielikus isolatsioonis areneda.  Viimastel andmetel, mis pärinevad jaanuari keskpaigast, on venelastel jäänud puurida veel 5-10 meetrit. Kuna aga ilmastikuolud on ettearvamatud, siis ei saa täpselt ennustada, millal läbimurre võiks toimuda. Kui see veebruari esimesel paaril nädalal ei õnnestu, on venelaste uurimisrühm sunnitud objektilt lahkuma. Praegu on Vostoki baasis temperatuur umbes nelikümmend pügalat alla nulli. Asjad tuleb aga pakkida enne, kui läheb nii külmaks, et lennuk seal enam maanduda ei saa.  
