Talvine gripihooaeg on alanud
Terviseameti andmetel hakkas eelmisel nädalal märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks,  gripiviiruse levikut piiratuks, kuid  haigestumus on alustanud  tõusutrendi.Enim haigestuvad praegu kuni 5 aastased lapsed, kuid eelmiste aastate  võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemealise elanikkonna hulgas  vanuses 65 ja enam. Arstide poole pöördus  3583 haigestunut, kasv sellele eelnenud nädalaga võrreldes oli 17 protsenti. Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tartus, Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajavahemikul 43 protsendi võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 4. nädalal 267. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal -362,  Narvas – 351; Tallinnas 297, Ida-Virumaal -297, Tartu- 293 ja Raplamaal 289.Ringlevate viiruste etioloogiline struktuurAasta neljandal nädalal kinnitati laboratoorselt 10 gripiviirust, neist üheksa olid A- ja üks B- gripiviirus. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis ringleb A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Umbes 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist  domineerib hetkel RS-viirus (47%). Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 25 protsenti. Haigestumine EuroopasEuroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Itaalias, Islandil, Maltas ja Hispaanias. Itaalias ja Hispaanias on gripiviiruse levik laialdane.Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel kaasa tuua märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.Allikas: Terviseamet
