Silmapupilli suurus reedab tähelepanuobjekti
 Toimetas Laur Kanger Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Kas sellel ka teaduslikku kinnitust on, ei tea. Rootsi teadlased on aga tuvastanud, et silmapupillide diameetri mõõtmine annab aimu sellest, millele inimene tähelepanu pöörab. Pupillomeetriat on kasutatud nii sotsiaalpsühholoogia kui kliinilise psühholoogia testides inimeste, loomade, laste ja imikute puhul. Meetodi uurimisega tegelevate teadlaste sõnul võiks seda julgelt rohkem kasutada, vahendab Scienceblog.com.  Silmapupillid muudavad suurust valguse ajel: hämaras ruumis muutuvad need suuremaks, et rohkem valgust sisse pääseks. Eredas valguses tõmbuvad aga pisikeseks nagu nõelapea. Midagi sarnast toimub ka psühholoogiliste stiimulite mõjul, kui millelegi pingsalt tähelepanu pöörata. Kui miski köidab meie tähelepanu, läheb pupill suuremaks. Teadlastel puudub sellele veel ühene selgitus. Üks oletus on, et kui keskenduda millegi jälgimisele, siis aitavad suuremad pupillid sellele kaasa.  Uurimuse üks autoreid Bruno Laeng Oslo ülikoolist kasutas pupillide suuruse mõõtmist töötades patsientidega, kelle hipokampus oli kahjustatud ning kannatasid seetõttu mäluprobleemide all. Tavaliselt on nii, et kui näidata sellisele patsiendile pildiseeriat, pidada väike paus ja näidata siis uuesti, ei mäleta nad, mida on juba nähtud ja mida mitte. Laeng mõõtis aga testi ajal nende pupillide läbimõõtu ja leidis, et patsiendi silmad reageerisid varem nähtud piltidele teisiti. Laengi sõnul on see hea märk, sest tõestab, et inimese aju suudab iseeneselegi teadmata ikkagi vahet teha.  Pupillide mõõtmisest võib kasu olla ka beebide uurimisel, kes ei oska öelda, mis nende tähelepanu täpselt köidab. Teadmine sellest, mis beebidele huvi pakub, annab aimu, mida nad oskavad ära tunda. Arengupsühholoogidel on siinkohal erinevaid meetodeid kasutusel. Näiteks võib näidata beebile kahte pilti kõrvuti ja vaadata, kumb köidab tähelepanu kauem. Pupilli mõõtmisel võiks see kiiremini käia.  Pupilli mõõtmiseks vajalik tehnoloogia on juba loodud. Laeng loodab, et tema töögrupi välja töötatatud meetod võiks teadustöös laiemat kaustust leida. Meetodit tutvustav artikkel ilmus ajakirjas Perspectives on Psychological Sciences.
