Inimese kõnetöötlemise keskus paikneb teises kohas kui varem arvatud
 Toimetas Kirsikka Kurg  Inimese aju piirkonda, mis töötleb kõnet, nimetatakse Wernicke alaks saksa neuroloogi järgi, kes 1800-ndatel antud teemat uuris. Juba pikka aega on teadlased uskunud, et see regioon paikneb ajukoore tagumises osas, kohe kuulmispiirkonna taga. Nüüd on aga jõutud arvamusele, et kõnetöötlus ajus toimub hoopis teises kohas.   Rohkem kui 100 ajukuvamist sisaldanud uuringut analüüsides jõudsid teadlased järeldusele, et siiani on Wernicke ala valesse kohta paigutatud. Tegelik piirkond asetseb umbes 3 cm lähemal aju eesmisele osale ja hoopis teisel pool auditoorset korteksit. Näiliselt väike vahemaa on aju ehituse ja funktsionaalsuse seisukohalt tohutu.   USA teadlased Josef Rauschecker ja Iain DeWitt võtsid vaatluse alla eelretsenseeritud teadusliku kirjanduse, milles kasutati inimese kuulmise ja kõnetaju uurimiseks erinevaid ajukuvamismeetodeid (kas fMRT-d või PET-i).    Nad leidsid 115 ajutegevuse uuringut, millesse oli kaasatud kokku 1900 osalejat ja saadud 800 aju „koordinaati” kõne töötlemiseks. Seejärel võeti kasutusse analüüsitüüp, millega sai mõõta koordinaatide kattuvust erinevate uurimuste lõikes.   Analüüsi kohaselt paikneb Wernicke ala vasakus temporaalsagaras, täpsemalt ülemises oimukäärus primaarse kuulmiskoore ees.   Rauscheckeri sõnul on avastus oluline, kuna Wernicke ala uus asukoht vastab äsja avastatud piirkonnale primaatide ajus. See annab põhjust oletada, et inimahvide ja inimeste keele päritolu on palju lähemalt seotud kui varem arvatud. Võib oletada, et inimeste ja teiste primaatide aju ehitus ja töö on oodatust sarnasem.   Wernicke ala täpse asukoha teadmine on oluline kliinilises praktikas, pakkumaks adekvaatset abi ajukahjustusega patsientidele.   Vaata veel: Brain's speech centre in different location than believed (NewKerala)
