Kodurottide eluviis
Tänaseks suure osa oma levialast rändrottidele loovutama pidanud kodurotid on Eestis elanud juba 13. sajandist, mil algas tihedam kaubavahetus muu maailmaga. Argimõtlemises pigem kahjuriteks peetavate loomade eluviis on äärmiselt põnev. Olles läbi oma kaamera jälginud paljusid liike pole loodusemees Remek Meel mitte ühegi liigi puhul kogenud niivõrd suurt ühtsustunnet kui rottidel: „Kui rotikoloonia tuleb sööma, söövad kõik noored ja vanad rotid kõik kõrvuti.“Rott toob aastas ilmale sõltuvalt keskkonnatingimustest 5-7 pesakonna jagu järglasi, millest igaühes võib olla kuni 12 poega. Kodurotid on enamasti taimtoidulised. Närilistel on samal ajal äärmiselt hästi välja arenenud meeled, mis on viinud paljude legendide tekkimiseni. Nii kuulevad rotid näiteks ultrahelisid, milleks inimene võimeline ei ole. Siiski leidub ka rottidel palju vaenlasi, kellest enamuse moodustavad väiksemad kärplased nagu tuhkrud.Suuremaks ohuks on siiski rändrottide pealetung, kes kodurottide ökoloogist nišši nende asemel täitma ähvardavad hakata. Kerkib esile ka küsimus - kas koduroti peaks kaitse alla võtma?Osooni täispika saate leiad ETV arhiivist.
