Muusiku aju jääb kaua erksaks
Vanemas eas kipub inimese reaktsioonikiirus vähenema. Aga need, kes tegelevad muusikaga, püsivad kauem vormis, vähemalt helidele reageerimise alal. Nii võib arvata Ameerika Ühendriikides  tehtud uuringu põhjal, milles selgus, et muusikute närvirakud reageerivad inimkõnele kiiremini kui mittemuusikute närvirakud.Northwesterni Ülikooli neurobioloog Nina Kraus ja ta kolleegid kirjutavad sellest ajakirjas Neurobiology of Aging. Nad tegid katseid 87 korras kuulmisega vabatahtlikuga. Neist osa olid muusikud, kes olid muusikaõpinguid alustanud enne 9-aastaseks saamist ja jätkanud muusikaga tegelemist ka edasises elus. Teine osa olid mittemuusikud, kes olid muusikaga tegelenud vähem kui kolm aastat, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.Krausi juhitavas Auditoorse Neuroteaduse Laboris varem tehtud uurimistöödes on ilmsiks tulnud, et muusikaalased oskused aitavad ära hoida või edasi lükata ka vanemaealisi kimbutavat mälunõrgenemist. Samuti on selgunud, et muusikud suudavad teistest paremini mürarikkas helikeskkonnas kaasinimeste jutust aru saada. Krausi sõnul võib kõige selle põhjal väita, et aktiivne tegelemine helidemaailmaga võib inimese närvisüsteemi talitlust üsna põhjalikult mõjutada.Samas tuleb üksikuuringute tõlgendamisel olla ikkagi ettevaatlik. Sest ka praeguses uurimistöös selgus vaid, et muusikute närvirakud reageerivad kiiremini mõnedele helikomponentidele – neile, mis juhtumisi aitavad eri kaashäälikutel vahet teha. Kas aga täheldatud nähtus ka helitajule üleüldisemalt laieneb, see saab selguda alles edasisetes uuringutes. Vaata veel:Music training has biological impact on aging process (PhysOrg)
