Kepler leidis 11 uut mitmeplaneedisüsteemi
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaNASA Kepleri planeediotsija teadlaste kollektiiv teatas, et on kinnitanud 11 planeedisüsteemis kokku 26 uue eksoplaneedi olemasolu tõestades taas kord, et mitmeplaneedisüsteemid ei ole Linnutee galaktikas haruldased ning kasvatades seega nende seni teadaolevat koguarvu kolmekordselt.Kolm aastat tagasi orbiidile saadetud Kepleri satelliidi tööaastad on olnud äärmiselt tulemusrikkad. Tänaseks päevaks on kinnitatud 61 Kepleri planeedikandidaadi olemasolu. Samas ootavad 2326 kandidaatobjekti veel kinnitamist ehk täiendavaid vaatlusi maapealsete teleskoopide või planeediotsija endaga. Edu peitub satelliidi vaatlusvälja ulatuses.Korraga jälgitakse veidi rohkem kui 150 000 tähte ning nende heleduses esinevaid muutusi. Oma ematähe eest mööduv planeet blokeerib osa sellele langevast valgusest ja Maale jõuab seetõttu veidi vähem valgust. Siiski ei ole see ainus moodus Kepleriga uute planeetide avastamiseks. Juhul, kui juba leitud planeet peaks tiirlema mitmeplaneedisüsteemis, peaks selle tiirlemisperioodis esinema regulaarseid muutusi. Suuremate planeetide mass on piisavalt suur mõjutamaks oma gravitatsiooniväljaga enda lähedal tiirlevate suguvendade liikumiskiirust.Meetodi rakendamine viiski antud juhul 11 uue mitmeplaneedisüsteemi avastamiseni. Kokku tiirleb süsteemides 26 eksoplaneeti. Seni oli avastatud süsteemide sarnaseid  teada vaid kuus. Enamike avastatud planeetide mass on Maast kordades suurem, kuna massiivsemad kehad on tunduvalt altimad oma naabrite liikumises muudatusi esile kutsuma. Siiski pole tegu Jupiteri-klassi planeetidega, vaid need jäävad suuruse poolest Maa ja Neptuuni vahele. Vahemikku langeb neist tervelt 15. Kuigi nende täpne ehitus pole veel teada, sünnitavad need juba uusi küsimusi.  Kepleri planeediotsija poolt leitud süsteemid reas I. NASA Ames/Jason SteffenPraegu kasutuses olevad planeedisüsteemide moodustumist kirjeldavad mudelid ei suuda sellise suurusega planeetide rohkust mitte kuidagi seletada. Fenomeni on täheldatud ka juba teiste Kepleri planeediotsija poolt avastatud kandidaatobjektide seas. Samal ajal tiirlevad planeedid siiski stabiilsetel orbiitidel. Viis süsteemi järgivad 2:1 resonantsi. Iga tähele lähemal tiirlev planeet teeb ematähe ümber tiiru kaks korda kiiremini, kui kauguse poolest selle järgnev planeet. Neljas süsteemis järgitakse stabiilset 3:2 konfiguratsiooni.Tähelepanuväärseim avastatud süsteemidest on Kepler-33. Päikesest vanema ning massiivsema tähe ümber tiirleb viis planeeti, mille suurus jääb 1,5-5 Maa raadiuse vahele. Kõik viis planeeti tiirlevad tähele lähemal kui Merkuur Päikesele. Sarnaste signaalide tabamine ja sellele järgnenud planeetide olemasolu kinnitamine lisab sellele lisaks kindlust kasutust leidnud meetodi efektiivsusele. Samuti tõstab see järjekordselt Kepleri töörühma poolt planeetide otsimiseks kasutavate algoritmide usaldusväärsust. Viimaste hinnangute kohaselt võib reaalseteks planeetideks osutuda üle 90% kandidaatobjektidest.Nelja erineva töörühma avastust kirjeldavad uurimused ilmuvad ajakirjades Astrophysical Journal ja Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.
