Inimesed valetavad kõige kergekäelisemalt sõnumi vahendusel
 Toimetas Kirsikka Kurg  Inimesed luiskavad teistega suheldes küllalt sageli, olgu see siis väike hädavale või plaan vale info jagamisega endale suuremat kasu tekitada. USA Wichita ülikooli teadlased on teinud kindlaks, et mõned kommunikatsiooniviisid on soodsamad valetamiseks kui teised. Kasusaamise eesmärgil ilmnes kõige rohkem valetamist, kui suhtlus toimus tekstisõnumite vahendusel.   Uurimuse autor on David Xu, kelle meeskond võrdleb inimeste poolt kasutatud pettuse taset erinevates suhtlusviisides alates tekstisõnumitest kuni näost näkku kohtumiseni.   Uurimuses osales 170 õpilasest vabatahtlikku, kes sooritasid näidis-aktsiatehingu. Suhtlus käis ühel neljast viisisist: näost näkku, video teel, helikõne abil või tekstisõnumite vahendusel. Et tõsta vabatahtlike kaasatust rollimängu, lubasid teadlased neile rahalist auhinda.   Nn maakleritele lubati seda suuremat auhinda, mida rohkem aktsiaid nad müüsid. Nn ostjate rahalise auhinna suurus sõltus aga nende aktsiatele kujunevast väärtusest.   Maaklerid said nn siseinfot, et aktsiaturg kaotab veidi aja pärast poole oma väärtusest. Ostjad said sellest teada alles mängu lõpus, kui neilt küsiti, kas ja mil määral nende „maakler” oli neile väära infot jaganud müügitehingute arvu suurendamiseks..   Seejärel analüüsisid uurimuse autorid, milline kommunikatsioonivahend tõi suurema tõenäosusega kaasa pettuse. Selgus, et video teel suhtlemisega võrreldes said tekstisõnumite kaudu informeeritud ostjad 95% suurema tõenäosusega petta. Näost näkku suhtluse puhul oli tõenäosus 31%  ja helikõne kaudu toimunud infovahetuse korral 18% kõrgem.   Xu hinnangul on veidi üllatav, et kõige vähem valesid sooritasid inimesed videosuhtluses. Ilmselt tekib nn rambivalguse efekt, kus inimene tunneb ennast videos suurema tähelepanu alla olevana kui näost näkku suhtluses.   Vaata veel: People Lie More When Texting, Study Finds (Science Daily)
