Iidsed eelarvamused põhjustavad ikka veel konflikte
 Toimetas Laur Kanger Eelarvamused võõraste suhtes on meestel seotud sageli agressiivsusega, naistel aga hirmuga. Sellise suhtumise juured ulatuvad Michigani ülikooli teadlaste uuringu andmeil tagasi eelajaloolisesse aega, kuid põhjustavad sama tõhusalt konflikte tänagi, vahendab Scienceblog.com.   Läbi ajaloo on mehed olnud konkureerivate gruppide suhtes ühelt poolt vaenulikud, teisalt aga ka peamised teiste algatatud rünnakute ohvrid. Ikka on sõjaretkedel madistanud mehed omavahel, naisi võetakse aga vangi kui lahingutrofeesid.  Samuti toimub see tänapäeva Kesk-Aafrikas käivate konfliktide ja Balkani sõdade puhul. Ikka saadab konflikte vägistamine ja genotsiid.  Michigani ülikooli uuringus olid vaatluse all akadeemilised artiklid, mis käsitlesid sõdu ja konflikte. Teadlased leidsid, et tavaline sotsiaalteaduslik teooria ei seleta soolisi erinevusi eri rühmade vahel aset leidvates vaenulikes või diskirimineerivates kokkupõrgetes. Nende välja pakutud uus teooria seob psühholoogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia.  Teadlased leiavad, et tänapäevane meeste ja naiste käitumismall on kujunenud, läbi pika konfliktide evolutsiooni toimunud loodusliku valiku.   Niisiis on mehd need, kes tõenäolisemalt sõdu alustavad ja omasid kaitsevad. Teinekord teevad nad seda väga riskantsel ja ennast ohverdaval moel. Teiste gruppide ründamisest tulenev ligipääs ressurssidele, uutele valdustele ja naistele, kellega sugu jätkata, toob kaasa staatuse tõusu ja kompenseerib võimalikud ohvrid.   Mehed on teadlaste sõnul seetõttu võõraste suhtes suuremate eelarvamustega kui naised. Seda kinnitasid ka teadlaste laboris läbi viidud katsed.  Naised on hirmul Naised elavad aga teadlaste sõnul pidevas hirmus, et võõrad agressorid võivad neid seksuaalselt kuritarvitada. Seepärast on naised omade suhtes ka sõbralikumalt meelestatud. Võõrastesse suhtuvad nad nii enda kui oma laste kaitsmise nimel suurema hirmu ja umbusuga.  Artikli ühe juhtiva autori Melissa McDonaldi sõnul on sellised soospetsiifilised kaitsehoiakud säilinud meis ilmselt iidsetest aegadest. Tänapäeva ühiskonnas on need üsna suure tõenäosusega kaotanud oma alalhoidliku funktsiooni.  Pigem raskendavad  need “meie” ja “nende” vaheliste konfliktide lahendumist ja vastastikuse diskirmineerimise lõppemist.  Samuti käituvad ka šimpansid: isaseid rünnatakse esimesena ja püütakse neid tappa, emaseid rünnatakse sel eesmärgil, et sundida neid oma grupiga liituma.  Kuna see käitumismall on inimestel ja šimpansitel sarnane, on teadlastel põhjust oletada, et see iseloomustas miljonite aastate eest ka meie esivanemaid.  Teadlased avaldavad lootust, et kui me nüüd mõistame, kust see käitumismuster tuleb ja kuidas see meie igapäevaelu täna mõjutab, siis võibolla õnnestub meil oma süngeid kalduvusi paremini taltsutada.   Vastav artikkel ilmus ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B.
