Britid otsivad oma viikingite juuri DNAst
 Toimetas Laur Kanger Suurbritannias Yorkis tuli Leicesteri ülikooli teadlaste kutsel kokku poolsada viikingitele iseloomulikku perekonnanime kandvat meest, et anda DNA-proov. Tegemist on suurema uuringuga, mille käigus püütakse välja selgitada brittide etniline päritolu. DNA järgi vaadatakse, kas vastav isik on kunagi Yorkis ja Yorkshire'is võimutsenud Skandinaavia sõdalaste ja kaupmeeste otsene järeltulija või mitte, vahendab The York Press.  Tegemist oli piirkonnas esimese sellelaadse proovikogumisega. Kokku on neid kavas korraldada neli. Uuringut juhtiva geneetiku Turi Kingi sõnul on viikingite perekonnanimed tänapäeval suhteliselt haruldased. Enamasti ulatub nende saamislugu tagasi mitmesaja aasta taha.  Üleskutse peale on teadlased kokku saanud umbes 200 vastust.   Yorki kogunes oma geneetiliste juurte asjus selgust saama üle 60 inimese. Iga perekonnanime esindajatest sai proovi anda siiski vaid üks. King peab saadud 50 proovi väga heaks saagiks.  Geneetikutele pakub lähemat huvi meeste y-kromosoom, mis rändab isalt pojale nagu perekonnanimigi. Nii annab mõne väga vana perekonnanime kandja teadlastele ehk aimu, milline võis olla kohalik populatsioon viikingite tegutsemisajal.  Nii mõnigi kohale tulnutest leidis, et on väga tänuväärne otsida brittide juuri ka mujalt, kui üksnes Prantsusmaalt ja Ameerikast. Loode-Inglismaal on paljud kohanimedki põhjala päritolu näiteks Toxteth, Tranmere ja Formby.
