Vesi grafeenkatet ei märka, aga märgab
Grafeen on nii õhuke materjal, et isegi vesi ei märka teda alati. Ja ka ei märga teda sugugi ootuspäraselt. Ameerika teadlased katsid kulla-, vase- ja ränitükikesi grafeenikihiga ja tilgutasid selle grafeenikihi peale siis natuke vett. Teadlaste üllatuseks käitus veetilk nii, nagu mingit grafeenikihti tema ning kulla-, vase- või ränitükikese vahel polekski olnud. Grafeen on materjal, mis kujutab endast imeõhukest, vaid ühe aatomi paksust süsinikulehekest. Rensselaeri Polütehnikainstituudi ja Rice'i ülikooli teadlased eeldasid enne katsetusi siiski, et grafeenikihil võiks veele mingi mõju olla, sest olgugi ta vaid ühe süsinikuaatomi paksune, paiknevad need süsinikuaatomid ometi nii tihedasti kõrvuti, et ka vägagi väikesed vee molekulid grafeenilehest läbi ei pääse, vahendab ERRi raadiosaade Teadusuudis.Kui tilgutame vett mingi tahke tasase pinna peale, siis olenevalt selle tahke pinna materjalist vesi kas valgub mööda pinda laiemale ja moodustab lameda kühmu, kui tegu on niiöelda vett-armastava ehk hüdrofiilse materjaliga, või jääb kokkutõmbunud kompaktseks tilgaks, vahest isegi peaaegu ümaraks kerakeseks, kui tegu on vett-kartva ehk hüdrofoobse materjaliga. Veetilga laialivalgumist tahket pinda mööda nimetatakse seejuures pinna märgamiseks. Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Materials, et grafeeniga kaetud kulla-, vase- või ränipinda märgab veetilk peaaegu täpselt samamoodi nagu grafeeniga katmata kulla-, vase- või ränipinda, ehk tilk justkui  ei märka grafeeni ja käitub nii, nagu grafeenikihti ei olekski. Kulda, vaske ja räni, olgu grafeenikihiga kaetud või mitte, märgab vesi märksa rohkem kui tavalist grafiiti, mis koosneb paljudest grafeenikihtidest. Kui lisada teine kiht grafeeni, siis nähtus nõrgeneb ja juba kuue grafeenikihi korral käitub veetilk nii, nagu tavalise grafiiditüki peal. Vaata veel: Graphene enhances many materials, but leaves them wettable (PhysOrg)
