Uus materjal eemaldab õhust liigse süsihappegaasi
 Toimetas Laur Kanger Tulevikus, kui suured metsamassiivid on maha võetud, võivad kadunud roheluse töö üle võtta kunstmaterjalist puud, mis eemaldavad õhust süsihappegaasi, nagu nende looduslikud eelkäijad. See on ulmestsenaarium, mis võib tõeks saada tänu Lõuna-California ülikooli teadlasterühmale, kes on töötanud välja suhteliselt hõlpsalt valmistatava materjali, mis suudab eraldada õhust suurtes kogustes kasvuhoonegaase, vahendab Scienceblog.com.  Kuniks aga Maal veel puid jätkub, leiab materjal kasutust näiteks allvee- ja kosmoselaevades ning teatud tüüpi patareides. Atmosfäärist eraldatud süsihappegaas on kavas ümber töödelda kütuseks. Nõnda on lootust lahendada ühe korraga kaks keskkonda vaevavat võtmeprobleemi: kasvuhoonegaaside üleküllus ja fossiilsete kütuste nappus.  Materjalis on kõrgetemperatuuril tolmustatud ehk pürogeenne räni, mis on rikastatud polüetüleenimiiniga. Tuli välja, et see kooslus suudab väga hästi imada süsihappegaasi nii kuivast kui niiskest õhust. Kui süsihappegaas on õhust eraldatud, saab selle materjalist kätte kuumutamise teel. Teadlased otsivad nüüd võimalikult odavat ja tõhusat võimalust, et saada nõnda eraldatud gaasist metanooli, mida võiks omakorda kasutada uuesti kütusena.  Materjali välja töötanud meeskonna üks liikemtest on tunnustatud keemiaprofessor George Olah, kes pälvis 1994. aastal ka Nobeli preemia. Kõnealust teadusprojekti nimetab mees aga oma karjääri tähtsaimaks, mis varjutab ka eelnevad auhinnad.  Uut materjali tutvustav uurimus ilmus ajakirjasJournal of the American Chemical Society. 
