Mida jutustab lindude sulevärv nende elust?
Kui lindude sulgedes poleks värvaineid ehk pigmente, oleksid kõik linnud valged. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse sulgede n.-ö. alusvärvuseks. Ilmselt peab värvikirevusest olema lindudele mingit kasu, muidu poleks neil põhjust sulgede värvumisele oma energia- ega ainevaru kulutada. Üldjoontes annab värvus kasu neljal moel: see võib linnu tervist otseselt kaitsta, aidata tal peituda, hoiatada või ehmatada vaenlasi ning olla signaaliks liigisisestes suhetes, kirjutab Tuul Sepp ajakirjas Eesti Loodus. Just lindude värvikirevus inspireeris evolutsiooniteaduse isa Charles Darwinit algse loodusliku valiku teooria kõrval võtma kasutusele ka sugulise valiku mõistet, mis aitab seletada, kuidas on kujunenud välja ellujäämise seisukohalt kasutud või mõnikord isegi kahjulikud tunnused, näiteks igasugused uhked ning värvikirevad tutid, kraed, lotid ja sabad. Need ei aita loomal mitte ellu jääda, vaid liigikaaslastele muljet avaldada ja edukalt paaruda: anda edasi oma geenid.Värvus hoiab tervist. Värvus võib lindu kaitsta sõna otseses mõttes. Paljude lindude sulgedes leiduv tume pigment melaniin tugevdab neid ning kaitseb kulumise eest. Seetõttu on hulga linnuliikide kulumisele altimad sulestikuosad, näiteks tiivaotsad, tumedat värvi. Mõelge näiteks kajakate, hanede ja toonekurgede peale. Sulepigmentidel võib olla ka kasulikke keemilisi omadusi. Näiteks seesama tume pigment melaniin seob linnu organismi sattunud mürgiseid raskmetalle. Surnud sulekoesse seotud raskmetallid ei ole enam linnule ohtlikud, sest ei pääse mööda organismi ringlema. Teised lindudel väga levinud pigmendid, kollakad-punakad karotenoidid võivad aga tugevdada lindude immuunsüsteemi ning kaitsta neid organismis tekkivate kahjulike reaktiivsete aineosakeste eest.Vaata veel: Miks on linnud värvilised? (Eesti Loodus)
