Kauge kiviplaneet aurustub
Kosmoseteleskoobiga Kepler avastatud Päikesesüsteemi-väline planeet paistab otse meie silme all aurustuvat. Planeet avastati, nagu paljud teised eksoplaneedid, transiidimeetodil ehk selle põhjal, et kui planeet oma tähe ja Kepleri teleskoobi vahelt läbi liigub, siis tähe valgus õige pisut tuhmub. Kuid seekord on see tuhmumine igal läbiminekul ise suurusega, kord tugevam, kord nõrgem. Tuhmumise muutlikkust seletabki rühm astronoome eesotsas Saul Rappaportiga Massachusettsi Tehnikainstituudist nüüd võimalusega, et planeet tiirleb oma tähele nii lähedal, et aurustub tähe kuumuses. Ja et aurupahvakute tekke intensiivsus on muutlik, on muutlik ka tähevalguse varjutamise intensiivsus, vahendab ERRi raadiosaade Teadusuudis.Planeedi tiirlemisperioodi järgi paistab, et ta on oma tähele umbes 100 korda lähemal kui Maa Päikesele. See on ka kümneid kordi lähemal kui Merkuur Päikesele. Sooja peaks seal olema peaaegu 2000 Celsiuse kraadi, ja sellise kuuma käes aurustuvad kõik tavalisemad mineraalid, millest kivise pinnaga planeedid võiksid koosneda. Kui lugu nii, siis on see esimene kivipindne planeet, mida aurustumas nähtud. Gaasplaneete on aurustumiselt tabatud varemgi. Võib arvata, et samasugune saatus ootab mitme miljardi aasta pärast ka meie Päikesesüsteemi Merkuuri, sest Päike paisub siis punaseks hiidtäheks. Vaata veel: First subliming planet foreshadows Mercury's fate (New Scientist)
