Liiga paljud vähihaiged jätkavad suitsetamist ka pärast diagnoosi saamist
 Toimetas Kirsikka Kurg  USA arstide viimase uurimuse kohaselt jätkab liiga suur osa suitsetavatest kopsu- või pärasoolevähiga patsientidest halva harjumusega ka pärast diagnoosi saamist. Vähiravi peamisi eesmärke on võitlus kasvajaga. Mida aga paljud suitsetavad patsiendid ei mõista, on sigarettide negatiivne mõju oodatavatele ravitulemustele ja võimalusele kasvajast vabaneda.   Nimelt võib suitsetamise jätkamine mõjuda halvasti patsiendi reageerimisele ravile ja isegi suurendada edasist vähiriski. See aga seab otseselt ohtu haige elu. Massachusettsi keskhaigla ja Harvardi meditsiinikooli teadlased uurisid, kui paljud patsiendid loobusid vähidiagnoosi saades suitsetamisest.   Uurijad võtsid vaatluse alla 5338 kopsu- või pärasoolevähiga patsienti ning tegid kindlaks suitsetajate määra diagnoosi saamise hetkel ja 5 kuud pärast seda. Haiguse tuvastamise ajal suitsetas ligi 39% kopsuvähiga ja 14% pärasoolevähiga patsientidest. 5 kuud hiljem jätkas kahjuliku harjumusega 14% kopsuvähiga ja 9% pärasoolevähiga vaatlusalustest.   Kuigi suurem osa patsientidest mõistab oma tervise säästmise vajalikkust, jätkab suitsetamisega siiski arvestatav protsent haigeid. Märkimisväärne on veel fakt, et kuigi kopsuvähiga vaatlusaluste seas oli suitsetajate osakaal suurem nii diagnoosi saamise ajal kui ka viis kuud hiljem, olid pärasoolekasvajaga patsiendid palju väiksema tõenäosusega valmis loobuma tervist kahjustavast sõltuvusest. Tegurid ja omadused, mis ennustasid suitsetamise jätkamist, olid sõltuvalt vähitüübist erinevad.    Suitsetamist kaldusid suurema tõenäosusega jätkama need kopusvähiga patsiendid, kellel oli madal kehamassiindeks, vähene emotsionaalne toetus, kes polnud läbinud keemiaravi ega operatsiooni ja kannatasid varemalt mõne südamehaiguse käes.   Pärasoolevähiga patsientidest jätkasid suitsetamisega sagedamini madalama haridustasemega meessoost haiged, kellel puudus ravikindlustus ning kes polnud läbinud operatsiooni. Mõlema kasvajatüübi korral ilmnes rohkem probleeme kahjulikust harjumusest vabanemisega nendel patsientidel, kes mingil hetkel oma elus olid suitsetanud suure arvu sigarette päevas.   Teadlased loodavad, et nende uurimistulemused aitavad meditsiiniasutustel paremini tuvastada haiged, kes vajaksid suurem tõenäosusega lisaks vähiravile abi ka suitsetamisest loobumiseks.   Vaata veel: Many people continue to smoke after being diagnosed with cancer (EurekAlert)
