Piirkiiruse ületajat ei aita ka lennuosavus
Linnud, nagu näiteks kanakull, kes paksus metsas suurel kiirusel lennates puude vahelt osavalt läbi vuhisevad, ei saa lennukiirust üle teatava kindla määra kasvatada, ükskõik kui osavad nad ka oleks. Ameerika teadlased on avastanud, et takistuste vahel kihutajale kehtib matemaatiliselt tuletatav kiiruspiirang, mille ületamisel on kokkupõrge takistusega paratamatu. Olgu tegu siis linnuga või kas või lennukiga. Avastusest võibki kasu olla selleks, et luua paremaid teoreetilisi aluseid mehitamata lennumasinate loomisele. Praegused piloodita õhusõidukid lendavad suhteliselt aeglaselt, et nad suudaksid kindlasti pidurdada, enne kui jõuavad oma vaatevälja piiril märgatud takistuseni. Võidaks ju arvata, et kui panna lennumasinale paremad sensorid, nii et ta ümbruskonda paremini tajuks, siis võiks kiiruspiirangut ka tõsta. Aga ei. Vähemalt Ameerika Ühendriikide Massachusettsi Tehnikainstituudi lennuinsener Emilio Frazzoli on teist meelt, vahendab ERRi raadiosaade Teadusuudis.Frazzoli ja ta kolleegide koostatud matemaatiline mudel näitab, et kui kas lind või lennuk lendab läbi takistusterohke ruumi, siis mingi kiiruseni jõudes ei saa kokkupõrget kuidagi vältida, ükskõik kui teadlik lendaja oma ümbrusest on. Teadlased oletavad, et linnud tajuvad seda kiirusepiiri intuitiivselt. Selleks hindavad nad takistuste paiknemise keskmist tihedust ja reguleerivad oma kiirust nii, et alati säiliks võimalus leida viimasel hetkel tühimik, millest jõuab veel läbi lipsata. Nii võib lind lennata ka kiiremini, kui eeldaks tema vahetu teadvelolek oma ümbrusest. Frazzoli teeb nüüd koostööd Harvardi Ülikooli bioloogidega, et kontrollida, kas päris-linnud ka nõndamoodi käituvad, nagu tema mudelist tuleneb. Vaata veel: Speed limit for birds could mean better UAVs (New Scientist)
