Sumerite õlu võis olla alkoholivaba 
 Toimetas Laur Kanger Sumerite iidne kääritatud teraviljajook võis uurijate hiljutiste analüüside andmeil olla alkoholivaba.  Seni oli teada, et sumeritele meeldis kangesti õlu, kuid selle täpsemad pruulimisvõtted on teadlastele veel tundmata. Saksa Max Plancki Instituudi ajaloolane on jõudnud nüüd järeldusele, et kääritatud teraviljajook ei pruukinud sugugi õlu olla, vahendab LiveScience.com.  Iidsed kirjatükid ja säilitusnõude jäänused näitavad, et Mesopotaamia elanikud armastasid kangesti kääritatud teraviljajooki. Peter Damerow Max Plancki instituudist uuris joogi pruulimeetoditele jälile saamiseks nii vastavaid arheoloogilisi leide kui ka 4000 aasta taguseid kiilkirjas tekste, milles räägiti sumerite müütidest ja seadusandlusest.  Damerow seab kahtluse alla, kas sumerite kääritatud joogi puhul oli üldse tegu õllega. Kiilkirjas tekstidest ilmnes, et joogi pruulimisel kasutati kõva punast nisu, otra ja linnaseid. Samas ei leidu pea ühtegi märget selle kohta, milline oli joogi tootmisprotsess. Ühelt poolt on see selgitatav sellega, et kirjasõnas talletatu oli mõeldud neile, kes olid juba joogi tootmise peensustega niigi kursis.  Jälgi segab seegi, et info talletamiseks kasutatud meetodid erinesid piirkonniti ja ka eri ajaperioodidel. Samuti ei kasutanud sumeri bürokraadid oma dokumentide ja arvutuste koostamisel mingit järjepidevat numbrisüsteemi. Kasu polnud ka folkloori uurimisest. Isegi kuulus mütoloogiline poeem “Hümn Ninkasi auks”, mis ülistab õllepruulimist, jääb konkreetse protsessi kirjeldamisel kidakeelseks.  Damerow vaatas üle 2006. aastal tehtud uurimuse, mis üritas taastada iidset pruuliprotseduuri. Nimelt üritasid toona arheoloogid ühendada oma loovust 13. sajandi Põhja-Süüriast Tall Bazist pärinevate leidudega. Siis kasutasid arheoloogid joogi saamiseks oma teadmisi pruulimisest, mis ei pruukinud aga Damerow sõnul langeda sugugi kokku Mesopotaamia päevil kasutatuga.   Nii et kui tookord saadigi õlut odrast ja kõvast punasest nisust, siis ei pruukinud see olla ikka sama jook, mida iidsel ajal armastati. Kui üldse midagi, siis tõestas see eksperiment, kuidas toota õlut tänapäevaste meetoditega toonaste vahenditega just selles piirkonnas. Mujal Mesopotaamias võis see käia Damerow sõnul sootuks teisiti.  Siiski leiab Damerow, et seesugused erinevaid teadusharusid kaasvad eksperimendid aitavad kindlasti tõele lähemale jõuda. Lõppkokkuvõttes on neist saadud teadmiste abil senisest parem tõlgendada ka mütoloogiat, näiteks “Hümni Ninkasi auks”. Damerow artikkel ilmus ajakirjas Cuneiform Digital Library Journal. 
