Euroopa lindudel on kliimamuutustega kohanemine raske
 Toimetas Laur Kanger Lundi ülikooli ökoloogiateadlane Åke Lindström on täheldanud, et viimase 20 aasta jooksul on keskmised temperatuurid tõusnud, nihkudes 250 kilomeetri võrra põhja. Linnud ja liblikad pole tema hinnangul samavõrd suures ulatuses kolinud, vahendab Physorg.com.  Lindströmi sõnul on liblikad reageerinud soojenevale kliimale mõnevõrra kiiremini. Nemad on rännanud selle aja jooksul keskmiselt 114 kilomeetrit põhja suunas. Linnud on aga nihutanud oma tavapärast leviala üksnes 37 kilomeetri võrra. Lindströmi sõnul selgitab liblikate paremat kohanemisvõimet see, et neil on lühem eluiga. Linnud pöörduvad aga aasta-aastalt oma harjumuspärastesse pesitsuspaikadesse ja on seetõttu muutustele reageerimisel aeglasemad.  Ökolooge paneb lindude käekäik muretsema, sest liblikad ja nende röövikud moodustavad paljude suleliste toidulaual olulise osa.  Uuringu käigus jaotati linnud niiöelda külmadeks ja soojadeks liikideks vastavalt sellele, kas nad rändavad veidi jahedamatele või soojematele aladele. Külmade liikide hulka kuuluvad näiteks metsvint ja rootsiitsitaja. Soojade nimekirjast leiab aga mustpea-põõsalinnu ja ohakalinnu.  Lindströmi andmeil on nn külmade liikide arvukus vaatlusaluse aja jooksul langenud, soojad on vastavalt aga kosunud. Kui kuskil piirkonnas on täheldatud uusi liike või mõne liigi kadumist, siis on ikka nii, et uued tulijad esindavad soojalembeseid liike ja kadujad on külmaarmastajad.  Lindströmi sõnul on viimase 50 aasta jooksul olnud lindude ja liblikate arvukuse peamised mõjutajad põllumajandus, metsandus ja linnastumine. Kliimamuutused hakkavad bioloogilise mitmekesisuse kujundamisel üha suuremat rolli mängima. Rootsile tähendab see Lindströmi sõnul üha rohkem uustulnukatest linnuliike. Vastav uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.
