Miks koerad lumes käppi ära ei külmeta 
 Toimetas Laur Kanger Koerad võivad tundide kaupa lumes hullata ilma, et neil käpad külmetama hakkaks. Jaapani teadlastele pakkus see argipäevane nähtus nii suurt huvi, et nad otsustasid seda põhjalikumalt uurida. Käpapadjakeste külmakindluse võti peitub omalaadses veresoontesüsteemis, mis võimaldab tõhusat soojaringlust, vahendab Physorg.com.  Koera käpapadjakestes on palju rasva, mis ei jäätu nii kergesti, kui teised koed. Ometi on käpapadjakeste pindala ja ruumala suhe selline, et nende kaudu peaks kehasoojus väga kergesti kaduma. See tõsiasi panigi Tokyo Yamazaki Gakueni ülikooli teadlasi probleemi üle pead murdma.  Külma kätte sattunud inimesel ahenevad veresooned kehasoojuse paremaks kokkuhoiuks. Nii jahtub südamest läbi pumbatud veri oluliselt aeglasemalt ning kehal õnnestub kauem sooja hoida. Samalaadset mehhanismi võib täheldada ka koerte käpapadjakestes.  Koerte uurimiseks kasutati skanneerivat elektronmikroskoopi. Vaatluse all olid nelja täiskasvanud koera käpapadjakesed. Analüüsil leiti, et arterid, mis neid verega varustasid, olid omakorda ühendatud mitmetest imepeenikestest veenidest ehk veenulitest koosneva võrgustikuga. See võrgustik töötab kui omalaadne soojuse vahendamise süsteem.  Arterist jõuab soe veri käpapadjakesse. Seal kantakse soojus üle kitsukesse veenulivõrgustikku ning kindlustatakse nõnda, et veri, mis ülejäänud keresse tagasi voolab on jätkuvalt soe. Niisugune soojavahetussüsteem kaitseb keha jahtumise eest ja aitab ka käpapadjakestel säilitada mõistlikku temperatuuri. Samasugune mehhanism on leitud ka näiteks Antarktika pingviinide jalgades ja tiibades ning delfiinide uimedes.  Samuti teati, et polaarrebase käpapadjakestes töötab samalaadne termosüsteem. Ometi tuli  teadlastele üllatusena, et ka juba aastatuhandeid kodustatud koeral on samasugune mehhanism alles. Jaapani teadlased otsisid siinkohal selgitusi evolutsiooni radadelt ja leidsid, et kodustatud koer võib olla pärit külmast kliimast, kus sellisel kohastumusel oli elutähtis roll.  Siiski tuleb tõdeda, et tänapäeval pole sugugi kõik koerad enam jäisteks tingimusteks ühtmoodi valmis. Külmakahjustused on koertel küll harvad, kuid siiski võimalikud.  Jaapani teadlaste artikkel ilmus ajakirjas Veterinary Dermatolog
