Konstrueeriti maailma väikseim arvutimälu
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaIBM'is töötavad teadlased on välja mõelnud, kuidas ehitada antiferromagnetilisi struktuure, mida kasutades on võimalik väikseimat infoühikut – bitti – talletada vaid 12 aatomiga, argikäibes olevates arvutusseadmetes kulub selleks tavaliselt neid umbes 60 miljonit.Tänapäeva infoühiskonna poolt toodetav andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Eelmise aasta alguses ilmunud uurimuse kohaselt oli antud hetkeks kokku talletatud umbes 295 miljardi gigabaidi jagu andmeid (1 bait = 8 bitti). Eeldatavasti on andmehulk aasta jooksul veel 23% võrra kasvanud. Seetõttu üritatakse pidevalt leida uusi võimalusi, kuidas järjest enam andmeid järjest väiksemale pinnale kokku surudaTavapäraseid materjale ning lähenemisviise rakendades on see pehmelt öeldes raskendatud. Enamik andmete talletamiseks kasutatavaid tehnikaid nõuavad ferromagnetiliste omadustega materjalide kasutamist. Nendest koosnevates miniatuursetes magnetites on üksiku aatomi kõigi elektronide spinn samasuunaline olles reastunud teiste naaberaatomitega. Spinnide suunaga manipuleerides on võimalik infoühikuid lugeda ning kirjutada. Meetodil on samas ebamugavad piirid – kui ferromagneteid üksteisele järjest lähemale paigutada, hakkavad magnetväljad üksteist järjest enam mõjutama.Viimane omakorda võib talletatud andmeid rikkuda. Lavale astuvad antiferromagnetid. Sellistes materjalides on üksikute aatomite spinn nende naabrite suhtes vastupidine. Seetõttu on üksikute magnetite vastastikmõju tunduvalt väiksem, mis võimaldab neid tihedamini kokku pakkida ning miniaturiseerida. IBM'i teadlased eesotsas Sebastian Loth'iga leidsid, et sääraste magnetite suuruse alampiir, mil hakkavad ilmnema juba kvantefektid, on 12 aatomit. Ühe baidi talletamiseks kulub seega kõigest 96 aatomit, iga bitti lahutas seejuures üks nanomeeter.Informatsioon on seega kokku pakitud sada korda tihedamalt, kui senised võimalused seda võimaldavad. Kui tehnika ennast üksikute bittidega manipuleerides viimaks tõestanud oli, kasutas töörühm seda viie tähelise sõna „THINK“ (Mõtle; eng.k.) bittideks tõlkimiseks ning loodud andmekandjale kirjutamiseks. Siiski kulub tõenäoliselt veel aastaid, enne kui antiferromagneteid arvutite sisemusest leida võib.Esiteks kasutati binaarkombinatsioonide kirjutamiseks skaneerivat tunnelmikroskoopi, mida on äärmiselt raske väiksematesse arvutisse sobitada, rääkimata selle töökiirusest. Samuti leidis kogu protsess aset vaid viie kraadi juures Kelvini järgi ehk -268 C° alla nulli, mis vaevalt tavaarvuti töötemperatuuriks sobib. Viimaks ei ole mälu ehituseks kasutatud lähenemine nende masstootmiseks sobilik. Ent ometigi loodab IBM takistustest võitu saada lähima 5-10 aasta jooksul.Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science .
