Maailma väikseima konna tiitel vahetas omanikku
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaAmeerika Ühendriikide bioloogid on Paapua Uus-Guinea vihmametsadest avastanud järjekordselt uue konnaliigi, kelle pikkus on keskmiselt 7,7 millimeetrit tehes liigist ühtlasi ka maailma väikseima teadaoleva selgroogse.Alles eelmise aasta detsembris teatasid Hawaii ülikooli teadlased, et on avastanud kaks maailma väikseimat konnaliiki. Paedophryne perekonda kuuluvate täiskasvanud kahepaiksete pikkus jäi 9-10 millimeetri vahele. Maailma väikseimast selgrootust, samuti Kagu-Aasias elavast Paedocypris progenetica'ks nimetatud kalaliigist olid nad siiski kuni kaks millimeetrit pikemad.Ajakirjas PloS ONE avaldatud raportis kirjeldavad aga Lousiana ülikooli bioloogid eelmiste väikseimate konnadega samasse perekonda kuuluvat liiki, kes kala püstitatud rekordit napilt lööb. Paedophryne amauensis'eks nimetatud kahepaikse keskmine pikkus on 7,7 millimeetrit. Geneetilise analüüsi kohaselt on evolutsioon sünnitanud selliseid miniatuurseid konnaliike kokku 11 korral. Paedophryne perekond erineb aga teistest selle poolest, et kõik selle liikmed on arengu käigus vaba ökoloogilise nišši täitmiseks miniaturiseerunud.Protsessi käigus on muutnud ka nende areng – avastatud liikidel puudub kullese staadium. Viimases oleks nad võimalike kiskjate suhtes liiga haavatavad. Samuti on nende liigeste ning koljude ehitus tunduvalt lihtsamaks muutunud. Erinevate luude arv on vähenenud ning mõningatel liikidel on varbaosad isegi täielikult taandarenenud. Sellest hoolimata suudab avastatud liik hüpata oma kehapikkusest kuni 30 korda kaugemale. Kuigi järjest väiksemaks muutumine kindlustas neile pidevalt kaetud toidulaua, kujutas see endas ka teistsugust kompromissi.Üliväikesed konnaliigid suudavad ellu jääda ainult ülimalt niisketes paikades. Nende suurus tähendab, et nende naha pindala ning keha ruumala suhe on suhteliselt suur. Viimane omakorda kasvatab kehapinnalt aurustuva vedeliku hulka. Naha kuivamine võib konnadele aga surmav olla. Seetõttu veedab leitud liik enamiku oma elueast lehekõdus.Eripärase eluviisi tõttu oli ka nende avastamine keerukas. Teadlased leidsid P. amauensis'e pea täiesti juhuslikult. Ekspeditsiooni käigus kuulsid nad putukapinina sarnast heli, mida nad ühegi tuntud liigiga seostada ei osanud. Seega kogusid nad piirkonnast, kust nad heli kuulsid, kotitäie troopilist leheprügi. Seda ettevaatlikult läbi kammides hüppaski ühe lehe alt välja värskelt maailma väikseima selgroogse tiitli pälvinud konnake.Töörüha uurimus ilmus ajakirjas PloS ONE
