Taevas on planeete tähtedest rohkem
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaKuus aastat väldanud eksoplaneetide otsimisele pühendunud missiooni käigus kogutud andmetel põhineva värske statistilise analüüsi kohaselt leidub Linnutee galaktikas planeete 1,7 korda rohkem kui tähti, tõstes nende prognoositava koguhulga vähemalt 170 miljardini.Vähem kui aasta tagasi teatas astronoomiderühm, et esialgsel hinnangul võib suvalise tähe ümbert leida planeedi pooltel juhtudest. Nende arvamus põhines Kepleri planeediotsija ning tähtede radiaalkiirust mõõtvate teleskoopide senistel vaatlustel. Mõlemal juhul peavad potentsiaalsed planeedid tiirlema nende tuvastamiseks oma ematähele piisavalt lähedal.Vastasel korral varjutab planeet tähelt pärinevat valgust liiga vähe või pole selle gravitatsiooniväli tähe märgatavalt võbelema panemiseks piisav. Piiratud võimalused tekitavad analüüsides kõrvalekaldeid. Varjutusmeetod ning tähe võbelemise ulatuse mõõtmine ei ole ainsad planeetide otsimiseks kasutatavad meetodid. Öötaevas kubiseb tuhandetest selleks sobilikest läätsedest. Iga massiga keha painutab aegruumi koondades ruumiosa läbivaid valguskiiri. Maa ja mõne teise tähe suhtes samal sihil asuvate kaugemate tähtede valgus paistab seega eredam. Läätse läbiv valgus peaks jääma tähe massijaotuse tõttu muutumatuks, täpselt nagu suvalise klaasläätse puhul. Kui see päris sümmeetriline ei ole, moondub ka kujutis. Klaasläätse puhul saatuslikuks saava kriimustuse rolli mängib kosmoses väiksemat sorti tähe läheduses asuv keha nagu planeet. Moonutuse suurus on võrdeline keha massiga. Viimase kuue aasta jooksul on tehnikat kasutades kinnitatud vaid kolme eksoplaneedi olemasolu. Võttes arvesse tõenäosust, et teleskoop vaatlustel midagi sellist leida võib, muutuvad need aga statistiliselt järsku ülimalt tähtsaks.Sama olulised on ülejäänud analüüsis kasutatud OGLE ja PLANET eksperimendi käigus 200 miljoni tähe jälgimisel kogutud vaatlusandmed. Kokkuvõtlikult lubab statistika oletada, et  planeete on Linnuteel tähtedest 1,7 korda enam. Avastatud planeetide hulk seab täpsusele omad piirid – 95% kindlusega saab väita, et tegelik näitaja jääb 0,7-2,5 planeedi vahele. Umbes 17% tähtede ümber peaksid tiirlema Jupiteri-klassi, 52% ümber Neptuuni- ning 62% ümber super-Maa tüüpi planeedid, millest viimaste mass jääb 5-10 Maa massi vahele.Hoolimata määramatustest on see parim hinnang, mis seni antud. Tasub märkida, et oletatavasti on planeete pigem rohkem kui vähem, kuna uues analüüsis jäetakse kõrvale võimalikud Maa-lähedase suurusega ehk 0,5-5 Maa massi raskused planeedid. Lisaks hõlmab see vaid planeete, mis tiirlevad oma ematähe ümber 0,5-10 astronoomilise ühiku kaugusel – kaugemal kui Veenus ning lähemal kui Saturn Päikesesüsteemis. Nii või teisiti tähendab see, et iga Maal elava inimese kohta võib leiduda mõnikümmend eksoplaneeti.Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature . 
