Väljasurnud hiidkilpkonnad võivad elus olla
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaAjakirjas Current Biology ilmunud raportis vihjab Galapagose saarestikus asuva Isabela saarel elavate kilpkonnade DNA'd uurinud bioloogiderühm võimalusele, et üks 150 aastat tagasi naabersaarel väljasurnuks kuulutatud hiidkilpkonna liikidest võib tänaseni elus olla.Galapagose saarestikus asupaiga leidnud hiidkilpkonnad on maailma suurimad. Äärmuslikel juhtudel võivad pea kahe meetri pikkuste ning üle 400 kilogrammi kaaluvate isendite eluiga ulatuda üle 100 aasta. Hetkeks, mil esimesed eurooplased 16. sajandi alguses saarestiku avastasid, oli eeldatavati kilpkonnade Lõuna-Ameerikast pärinevate esivanemate liigiline mitmekesisus saarte eraldatuse tõttu kasvanud. Populatsiooni suurus ulatus hinnanguliselt 250 000 isendini, kes kuulusid 16 eri liiki.Kui Charles Darwin sajandeid hiljem Galapagose saarestikku külastas, oli nende arvukus drastiliselt vähenenud. Kilpkonnad kujutasid endas merereisidel hindamatut provianti. Viimane päädis viie liigi, sealhulgas Chelonoidis elephantopus'e väljasuremisega. Kolm aastat tagasi avastas aga Yale'i ülikooli töörühm, et C. Elephantopus'e kodusaare Floreana naabersaare kilpkonnaliigi DNA sisaldab lõike, mis said pärineda ainult C. Elephantopus'elt. Viimast kinnitas geneetilise materjali võrdlemine sama liigi muuseumieksponaadilt võetud proovidega.Asjaolust julgustust saanuna hakkas Yale'i ülikooli postdoktor Ryan Garrick koos oma kolleegidega sihikindlalt Isabela saarel elavate kilpkonnadelt DNA näidiseid võtma. Oma ekspeditsiooni varude lõppemise ajaks olid nad suutnud koguda proove 1669 kilpkonnalt. Hiljem neid laboratooriumis analüüsides selgus üllatav asjaolu. Kaheksakümmend neli kilpkonnadest olid I põlvkonna hübriidid. Nende üheks vanemaks pidi olema peale saare kohaliku liigi ka C. Elephantopus. Veelgi enam, kolmkümmend I põlvkonna hübriididest olid vähem kui 15 aastased. Arvestades liigi eluiga, võivad nende vanemad veel elus olla. Järgmise sammuna plaanib töörühm leida kõik Isabela saare hübriidid ning õnne korral ka liigi puhastverd esindajad. Hinnanguliselt on neid saarel umbes 40. See omakorda avaks võimaluse Floreana saare uuesti kilpkonnadega asustamiseks. Enne käesolevat uurimust oldi valmis Chelonoidis elephantopus uuesti ellu äratama pikaajalise aretustöö tulemusena. Projekt on vajalik saare loodusliku tasakaalu ning ökosüsteemi taastamiseks. Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Current Biology.
