Immuunrakud määravad ise oma saatuse
 Toimetas Kirsikka Kurg  Austraalia immunoloogiateadlased tegid üllatava avastuse, uurides antikehi moodustavaid immuunrakke. B-rakkude, mis muuhulgas toodavad antikehi, saatus võib olla väga erinev. Varem arvati, et raku funktsiooni ja kujunemise määrab mingi väline stiimul. Nüüd väidavad aga teadlased, et need immuunrakud tunduvad kontrollivat ise oma arengut.   B-rakkudel on mitu potentsiaalset arengukäiku. Mõned levinumad saatused on surm, jagunemine, muutumine antikehi tootvateks rakkudeks või toodetavate anikehade modifitseerimine.    Antikehad ehk immunoglobuliinid on suured Y-kujulised valgud, mis tuvastavad ja neutraliseerivad invasiivseid baktereid ja viiruseid. Immuunrakkude spetsialiseerumine mingile fuktsioonile toimub nende paljunemise ajal lümfisõlmedes.   Levinud arvamus on siiani olnud, et B-raku saatus on määratud väliste stiimulite poolt. Nende hulka kuuluvad näiteks mingi kindla hormooni juuresolek või raku signaalmolekulid. Austraalia Walteri ja Eliza Halli instituudi teadlased ennustasid aga, et immuunrakkude saatus on suures osas määratud rakkude sisemiste protsesside poolt.   Teooria kinnitamiseks taastati B-rakkude arenguks vajalikud tingimused ja filmiti nende kujunemist erineva funktsiooniga immuunrakkudeks. Selleks arendati välja uued tehnoloogiad ja pildi analüüsi meetodid.   Katses ilmneski, et rakud käitusid nii, nagu nende sisemuses oleks teatav mehhanism, mis reguleerib nende kujunemist. Uurimuse üks autoreid Phil Hodgkin võrdles seda väikese kellsüsteemiga, mis käivitub iga funktsiooni kohta. Milline taimer esimesena lõppu jõuab, määrab raku saatuse.   Vaata veel: Do immune cells control their own destiny? (NewKerala)
