Ränitraat toob klassikalist füüsikat kvantmaailma
 Teadlased on avastanud, et vaid ühe aatomi paksune ja nelja aatomi laiune traat võib juhtida elektrit sama hästi kui täiesti tavaline vasktraat. Austraalia ja Ameerika teadlaste saavutus, millest nad kirjutavad ajakirjas Science, kummutab senise arusaama, et väga väikeste mõõtmetega elektrijuhtides tekib kvantnähtuste tulemusel ilmtingimata väga suur elektritakistus.   Just see arusaam, et aatomimaailma füüsika iseärasuste tõttu läheb väga keerukaks, kui mitte võimatuks väga väikeste elektroonikadetailide valmistamine, on viinud asjatundjad mõttele, et arvutite ja igasuguste muude arvutavate seadmete seni hoogsalt kulgenud miniaturiseerimisele tuleb peagi looduslik tõke ette. Bent Weber Sydneys asuvast Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist ja ta kolleegid annavad oma avastusega nüüd lootust, et arvutielektroonika mõõtmete vähendamine võib siiski kesta kauem kui kardetud, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.   Hoolimata ränist valmistatud nanotraadi imepeenikesest läbimõõdust on tal erakordselt head elektrilised omadused. Nende omaduste saavutamiseks pikkisid teadlased ränitraadi sisse umbes nanomeetriste vahedega fosfori aatomeid. Huvitaval kombel kehtib niisuguses mõneaatomilise ristlõikega traadis, milles võiks ju eeldada tugevaid kvantfüüsika efekte, siiski täiesti klassikalisest füüsikast ja kooliõpikustki tuttav Ohmi seadus.   Teadlased avaldavad lootust, et kui tulevikus võimsaid kvantarvuteid ehitama hakatakse, mis rajanevad just kvantmaailma eriskummalistel nähtustel, siis võidakse nende masinate imetillukesi elektroonikakomponente omavahel ühendama hakata just niisuguste klassikalise füüsika laadis toimivate ränitraadikestega.    Vaata veel:   Narrowest conducting wires in silicon ever made show the same current capability as copper (PhysOrg) 
