Leonardo puureeglit võib selgitada tuul
 Toimetas Laur Kanger Viiesaja aasta eest pani Leonardo da Vinci kirja puureegli. Ta jõudis järeldusele, et puutüve läbimõõt on võrreldav kõikide okste läbimõõtude summaga. Teisisõnu, kui pigistad puuvõra kokku üheks tihedaks kimbuks, oleks tulemus sama jäme kui puu tüvigi. Nüüd on Prantsuse Aix-Marseille ülikooli teadlane Christophe Eloy jõudnud järeldusele, mida Leonardo ei jõudnud välja mõelda:  puu niisugune ehitus võib olla optimaalne, et panna vastu tuule põhjustatud pingetele, vahendab Physorg.com. Leonardo reeglile on otsitud selgitust varemgi. Seda on seostatud näiteks hüdraulikaga. Nimelt on oletatud, et puuvõra proportsioonid on just sellised, et juurtest toitaineid ja vett lehtedesse transportivad sooned kõige paremini oma ülesannetega hakkama saaks. Eloy leiab aga oma arvutustes, et kuna  kõnealused sooned moodustavad kõige rohkem viis protsenti okste läbimõõdust, on vähetõnäoline, et need võiks kogu puu arhitektuuris nii suurt rolli mängida.  Eloyl on seaduspärasusele oma selgitus. Nimelt leiab ta, et see on puu viis kohandada oma kasvu ilmastikuoludest, näiteks tuulest, tulenevatele mõjudele. Eloy sõnul on teada, et taimed saavad tulenevalt mehhanilistest mõjutajatest kergesti oma kasvumustreid muuta. Nii võib ka puu vastavalt valdavale tuule tugevusele oma tüve jämedust ja võra tihedust muuta.   Oma teooria tõestuseks kasutas Eloy kahte mudelit, mis ennustasid momenti, mil puu võiks tugeva tuule tõttu murduda. Ta leidis, et murdumise tõenäosus on igal pool ühesugune. Seega kannatab puu iga osa tuulest tulenevat pinget ühtmoodi.  Eloy leidis ka, et teades puu põhivormi, on võimalik välja arvestada puuokste diameetreid. Tema sõnul alluvad Leonardo puureeglile suurepäraselt sellised puuliigid nagu vahtrad ja tammed. Samas on ka palju neid, mis sellega ei sobi ja mis on teadlastel veel analüüsimata.  Eloy sõnul on Leonardo puureegli mõistmisest kasu näiteks metsamajanduses, kus võib selle järgi ennustada metsatükist saadavat tulu ja võimalikke tormikahjusid. Samuti võib sest kasu olla haruliste konstruktsioonide rajamisel, näiteks antennide ehitamisel.   Puude uurimisel on aga Eloy sõnul veel paljugi teha. Näiteks on ikka veel mõistatus, miks on väiksemad oksad suuremate koopiad otsekui fraktaalid. Eloy 	avaldas oma puuteooria ajakirjas Physical Review Letters.
