Tagasihoidlikud inimesed on hakkajamad abistajad
 Toimetas Astra Kallasmaa    Tagasihoidlike inimeste isiksuseomadusi on psühholoogid uurinud küllaltki tagasihoidlikult. Samas mudeleid, mis aitaks ette ennustada tõenäosust, et hätta sattunud inimesele ka abi osutatakse, on psühholoogid ja sotsioloogid arendanud juba aastakümneid. Nüüdne Baylori ülikooli teadlaste uurimus kinnitab häbelike ja alandlike vooruslikkust - liigsest enesetähtsusest vabad inimesed lähevad hädasolijale meeleldi appi.     Käitumismehhanisme, mis kirjeldaks inimeste käitumist erinevate õnnetusjuhtumite või ohtlike situatsioonide puhul, on sotsiaalteadlased palju uurinud.  Erinevad uurimused heidavad valgust, mil määral situatsioon ja keskkond avaldavad mõju potentsiaalsele abistajale, kes abivajajaga kohtudes peab otsustama, kas aidata või mitte. Senised uurimused on näidanud, et hoopis suuremat rolli inimese isiksuseomadustest mängivad sel puhul just üksikud keskkonnast pärinevad detailid, mis muudavad konkreetse situatsiooni unikaalseks. Otsustaval hetkel mängivad tähtsat rolli näiteks asjaolud, kui palju on sündmusel pealtnägijaid või kui palju on inimestel aega jne.     Vähe  on aga neid uurimistöid, mis seoksid abistava inimese motiivid tema isiksuseomadustega. Baylori ülikooli teadlased viisid läbi uurimistöö, mille kolmes etapis täitsid vabatahtlikud isiksuseteste ja reageerisid abivajaja palvele. Testide tulemused näitasid, et tagasihoidlikumad, häbelikumad või alandlikumad inimesed tunnevad keskmiselt suuremat isetut soovi teisi inimesi aidata.     Vaata veel: Humble persons are more helpful than less humble persons: Evidence from three studies (The Journal of Positive Psychology) 
