Teadlased jõudsid sammukese lähemale C-hepatiidi vaktsiini loomisele
 Toimetas Kirsikka Kurg  C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud nakkuslik maksapõletik, mille vastast vaktsiini on olnud raske luua. Nimelt muteerub viirus väga kiiresti, muutes vaktsiini sihtmärgi valimise keeruliseks. Nüüd on aga Oxfordi ülikooli varased kliinilised uuringud andnud paljulubavaid tulemusi C-hepatiidivastase vaktsiini väljatöötamisel.   C-hepatiidi viirus võib kehas märkamatult peituda aastaid, põhjustades samal ajal maksale märkimisväärseid kahjustusi. Maailma Tervise Organisatsiooni hinnangul võib maailmas nakatunuid olla 170 miljoni inimese ringis.   C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast ning haigustekitaja võib kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud.   Kuigi infektsiooni saab viirusevastaste ravimitega kontrolli all hoida, oleks Oxfordi ülikooli teadlaste hinnangul toimiv vaktsiin suur samm edasi. Kliiniline katse 41 patsiendiga näitas ka selle võimalikkust.   Teadlased proovisid vaktsiini sihtmärgiks võtta viiruse sisemust, mitte pidevalt muutuvaid pinnamarkereid. Külmetusviirust modifitseeriti C-hepatiidi geneetilise materjaliga, et aktiveerida immuunsüsteemi hepatiidiviirust ründama.   Vaktsiini manustati 41 patsiendile, kellel kujunes teadlaste hinnagul väga tugev immuunvastus, mis kestis vähemalt aasta ja ei toonud kaasa erilisi kõrvaltoimeid. I faasi uuringute eesmärgiks oligi kindlaks teha ravimi ohutus ja aidata plaanida edasisi katsetusi.   Järgmine samm on anda vaktsiini riskirühma kuuluvatele inimestele, kontrollimaks selle kaitsemehhanismi viirusesse nakatumise vältimisel.   Ekspertide sõnul on nad lootusrikkad, kuigi valmis vaktsiinini võib veel pikk tee olla. Siiani on toimunud suur areng C-hepatiidi ravimite osas, kuid vaktsiini arengus pole erilisi edusamme märgata olnud.   Vaata veel: Hepatitis C vaccine: Oxford researchers' trial 'promising' (BBC)
