Kehaline koormus parandab laste õpitulemusi
 Toimetas Kirsikka Kurg  Hollandi teadlased leidsid varasemate uuringute süstemaatilisel analüüsil positiivse seose laste füüsilise aktiivsuse ja akadeemilise edukuse vahel. Kehaline aktiivsus ja õpitulemused võeti vaatluse alla, kuna eksperdid kartsid, et heade hinnete jahtimine paneb lapsed veetma rohkem aega klassiruumis ja vähem aega liikudes. Füüsiline treening võib aga koolitulemustele isegi paremini mõjuda, kui lõputu õpiku taga istumine.   Autorid koostasid ülevaate 4 eksperimendist ja 10 vaatlusuuringust. 12 uuringut olid läbi viidud USAs, üks Kanadas ja üks Lõuna-Aafrikas. Valimite suurused jäid vahemikku 53 kuni umbes 12 000 osalejat vanuses 6–18 eluaastat. Järeluuringud kestsid 8 nädalast kuni rohkem kui 5 aastani.   Metaanalüüsi autorite sõnul leidsid nad kindlaid tõendeid märkimisväärselt tugevast seosest füüsilise aktiivsuse ja akadeemilise edukuse vahel. Ühe kvaliteetse eksperimendi ja ühe kõrgkvaliteetse vaatluse põhjal soodustab suurem kehaline koormus laste ja noorte paremaid õpitulemusi.   Ilmselt on füüsilise aktiivsuse positiivne mõju tunnetusprotsessidele tingitud suurenenud vere- ja hapnikuvoolust ajju. Tõusev noradrenaliini ja endorfiinide tase vähendab stressi ja parandab meeleolu, kasvufaktorid aitavad luua uusi närvirakke ja toetavad sünaptilist plastilisust.   Hollandi teadlaste hinnangul on aga kehalise koormuse ja akadeemilise edukuse seose kohta läbi viidud kahetsusväärselt vähe metodoloogiliselt kvaliteetseid uuringuid. Näiteks ei kasutatud üheski metaanalüüsi võetud uuringus objektiivset mõõdikut kehalise aktiivsuse taseme hindamiseks.    Analüüsimaks adekvaatselt füüsilise koormuse mõju kognitiivsele võimekusele ja selle võimalikke mehhanisme, on eelkõige vaja usaldusväärseid ja tõeseid mõõteseadmeid.   Vaata veel: Physical activity, school performance may be linked (EurekAlert)
