«Püramiidi tipu» uus hooaeg algab veebruaris
 Väljapaistvaid kodu- ja väliseesti teadlasi tutvustav saatesari "Püramiidi tipus" naaseb veebruaris ekraanile. Kogu suve on saate tiim materjali salvestanud ja juba ootavad esimesed valmis saated eetrisse jõudmist. Teemad ulatuvad muistsete polüneeslaste Ameerika-rännakutest kuni pehmete robotite, valgustava keraamika ja aju-uuringuteni. ERR Teadus usutleb saate produtsenti Ene-Maris Tali. Mida põnevat "Püramiidi tipus" sel hooajal oodata on? Põnevaid teemasid on palju,  need mahuvad 16 saatesse. Räägime Eesti või Eesti juurtega teadlaste ja inseneride tööst nii Eestis kui välismaal – Uus-Meremaal, Austraalias  ja Ameerikas, selgitame erinevaid tehnoloogiaid ja rakendusi, just nii  nagu eelmisel hooajal.   Alustame sarja merebioloog Jonne Kottast, kelle  uurimistöö on seotud nii koduse Läänemere kui maailma ookeanide ja merede  rannikuvetega. Jälgime tema tegemisi Coffs Harbouris ja Haapsalus.    Kõige põnevama teema ja teadlase leidsime Uus-Meremaalt. Tema nimi  on Lisa Matisoo Smith ning ta uurib bioantropoloogina rahvaste rännet  Vaikse ookeani piirkonnas. Lisa on välja tulnud originaalse uurimistööga,  mis tõestab, et Polüneesia kanad ja rotid, sealsete inimeste põhitoit,  jõudsid Ameerikasse tänu muistsetele Polüneesiast pärit rändurite  vähemasti 100 aastat varem kui Kolumbus! Teadlase mõte uurida inimeste  DNA asemel hoopis nendega kaasa rändavate koduloomade ja -lindude geene  on tekitanud teadusilmas respekti ja elevust.   Kindlasti on huvitav ka  TTÜ biorobootikakeskuse teadlaste töö pehmete robotite loomisel,  Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labori teadlaste uuringud  inimese motoorikast; füüsiku ja materjaliteadlase Madis Raukase töö  uute materjalide – näiteks keraamika kasutuselevõtmisel Osram Sylvania  LED-valgustites ning Kristy Kultas Ilinsky ja Igor Ilinsky  töö aju erinevate piirkondade uurimisel.   Tore on see, et koostöö teadlaste  ja inseneridega ei lõppenud sugugi  salvestusega, vaid nad on  osalised ja eksperdid kogu saate valmimise protsessis, et kõik,  mis saatesse läheb, selge ja veatu oleks.      Kuidas te oma teemad valite? Kuidas persoonid üles leiate?   Teadlaste ja teemade valik  on alati kellegi jaoks subjektiivne.  Meie lähtume eelkõige sellest,  mida me oma Archimedese poolt välja kuulutatud teadussaadete konkursile esitatud projektis lubasime ja mille žürii teiste ideede seast välja  valis.  Saatesarja "Püramiidi tipus" idee sündis mõned aastad tagasi toimunud konverentsil, kus tutvustati  võõrsil töötavate teadlaste tööd ja panust maailmateadusesse.  Konverentsi ettekanded olid koostanud kodueesti teadlased ja Tallinna  Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli bibliograafid. Oli üllatav,  kui vähe neist Eestis teatakse, paljude nimedki olid tundmatud.   Esitasime teadussaadete konkursile  just sellise idee – tutvustada Eesti tippteadlasi  ja nende teadustööd ning tuua ekraanile neid Eesti juurtega teadlasi, kes elavad ja töötavad võõrsil ja kelle panus teadlasena on  silmapaistev.    Projekti aitas ette valmistada  ekspertide grupp (Tiit Land, Alvar Soesoo, Anne Valmas, Marek Strandberg,  Neeme Raud), ühiselt pandi kokku pikk nimekiri teadlastest, inseneridest  ja  tehnoloogiatest-rakendustest, mis vääriksid  tutvustamist.  Seda koos projektiga esitatud nimekirja olemegi jälginud, aga soovitusi  oleme küsinud kõrgkoolidelt, Teaduste Akadeemia välisosakonnast ning  teadlastelt, kellest oleme saate teinud. Ettepanekuid on saatnud televaatajad  ja teadlased.  Meeskonna jaoks on  oluline  jälgida, et tutvustatavad teemad oleksid erinevad ning et vaataja saaks  teada võimalikult paljudes teadusvaldkondades tehtavast tööst.    Kuidas me oma teadlased üles  leiame? Alati on inimesest mingi info kuskil olemas. Tuleb vaid otsida,  kaevata ja kaevata!  Kõige keerulisem oli kontakti saada Uus-Meremaal  elava hüdroinsener Arved Raudkiviga, keda soovitas merefüüsik Tarmo  Soomeret. Tema sõnul on Raudkivi mees, kes on pannud kõik hüdroehituste  rajamist mõjutavad loodusjõud valemitesse ning neid kasutavad täna  kõik hüdroinsenerid. Pika otsimise peale leidsime tema nime Aucklandi  Ülikooli õppejõudude nimekirjast ja saatsime päringu ülikooli kodulehe veebmasterile. Vastuses oli härra Raudkivi kontakt, aga  kohe tuli kiri ka teadlaselt endalt – et mis võib olla küll põhjuseks,  et teda nii kaugelt otsitakse!   Kas uus hooaeg toob kaasa  muudatusi? Kas sama meeskond jätkab?  Jah - režissöör ja monteerija  on Tarvo Mölder, suurema osa materjalist on üles võtnud operaator Tauno  Sirel. Aga kuna Püramiidi saate tegemine on väga töömahukas, on  saatejuhte sel hooajal kaks: Neeme Raud ja Mihkel Kärmas. Mõlemad teevad  8 saadet.     Muudame pisut ka saadet toetavat  kodulehte veebiakadeemia.ee,  kust vaataja leiab lisalugemist ja -vaatamist. Eelmisel hooajal oli koolinoortele mõeldud Roheline Kool portaali Roheline Värav rubriik, uuest hooajast  kolib see veebiakadeemia lehele. Koos esimese saate eetrissejõudmisega  kuulutame välja koolinoorte viktoriini, mille küsimused puudutavad  saadete teemasid. Info viktoriini toimumise kohta saadame ka  koolidele välja.   Uue hooaja esimene saade on  eetris 5. veebruaril kell 20.00.
