Elevant on kuuevarbaline
 Toimetas Laur Kanger Teadlased on murdnud enam kui 300 aastat pead selle üle, mis ülesanne on elevandi jala küljes oleval luulisel moodustisel, mille otstarvet polnud seni ära mõistatatud. Nüüd on ajakirjas Science avaldatud uurimuses jõutud järeldusele, et tegemist on looma kuuenda varbaga, millel on oluline roll elevandi tohutu massi kandmise toetamisel, vahendab BBC.  Kivististe uurimisel on selgeks saanud, et vastav moodustis tekkis 55 miljoni aasta eest tekkinud loomade jalgadele 40 miljoni aasta eest. See on aga parasjagu aeg, mil varased elevandid hakkasid muutuma massiivseteks maismaaloomadeks.  Artikli üks autritest John Hutchinson briti Kuninglikust Veterinaaria Kolledžist tõdes, et probleemi üle on pead murtud juba 1706. aastast, mil šoti teadlased esimest korda elevanti lahkasid. Toona peeti mügarikku lihtsalt üheks kõhretombuks, mille täpset ülesannet ei osanud keegi välja mõelda.  Hutchinson kasutas oma kolleegidega kompuutertomograafiga tehtud ülesvõtteid, koeproove, lahkamist ja elektronmikroskoopi, et mõistatusele lahendus leida.   Põhjalikust anlüüsist selgus, et esiti kõhreks peetud moodustis on tegelikult siiski luu. Tõsi küll, tegemist on väga omapärase ehitusega luuga. Edasistest analüüsidest selgus, et elevandi kummaline luu on väga sarnane pandakarude esijalal esineva ebatavalise lisavarbaga. Pandal on see abiks bambuse haaramisel ning seda kutsutakse panda pöidlaks. Samalaadne moodustis on ka muttidel, kellel on see abiks kaevamisel.   Hutchinsoni sõnul aitab see väike luuke elevandil paremini püsti püsida. Erinevalt muttidest või pandadest, kel on lisavarvas ainult esijäsemeil, on elevandil kuues varvas olemas kõigil jalgadel.  Pealtnäha puutüvesid meenutavad jämedada jalad on elevantidel tegelikult väga keeruka ehitusega. Selle lähemal vaatlusel ilmnes, et looma viis tavalist varvast sirutuvad ette, luues mulje, et elevant seisab päkkadel. Kuues varvas osutab aga taha, andes nõnda lisatuge suure massi kandmisel.
