Laboris loodud H5N1 viirus külvab hirmu
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaAmeerika Ühendriikide rahvusliku biojulgeoleku komitee (NSABB) keelas uue viirusetüve valla-päästmise hirmus laboris loodud potentsiaalselt ülimalt nakkusohtliku gripiviiruse-alaste uurimustööde täismahus avaldamise, takistades samal ajal võimalikuks tuleviku pandeemiaks valmistumist.   Tõdemus, et lindude gripiviirused võivad inimesele kanduda, ei ole midagi uut. Tihti lõppevad nakatumisjuhtumid surmaga. Viimati külvas linnugripi pandeemiaoht Euroopas hirmu pea viis aastat tagasi. Sellest hoolimata on seniste tüvede levik inimestele olnud suhteliselt piiratud ulatusega. Haigus on seni peamiselt edasi kandunud vaid otsesel kokkupuutel grippi nakatunud linnuga. Kahe teineteisest sõltumatu töörühma uurimustöö näitab aga, et see kõik võib muutuda.   Ron Fouchier'i juhitud Hollandi teadlasterühm esitles oma esialgseid tulemusi juba selle aasta septembris Maltas toimunud konverentsil. Esmalt püüdis töörühm viiruses selle omadusi muutvaid mutatsioone esile kutsuda kunstlikult. Uute tüvedega tuhkruid nakatades selgus, et need ei olnud väga altid edasi kanduma. Seejärel tegi Fouchier oma sõnade kohaselt midagi erakordselt rumalat ning laskis viirusel omapäi nakkusohtlikumaks muutuda. Töörühm nakatas ühte tuhkrut algse viirusega ning lasi sel seal muteeruda. Järgmisena kandsid nad selle edasi järgmisele tuhkrule.   Protseduuri kümme korda korrates oli viirus juba nii palju muteerunud, et kandus edasi õhu kaudu. Uue viiruse geneetilisel analüüsil jõuti järeldusele, et selleks piisas vaid viiest mutatsioonist. Ohtlikumaks muudab olukorda asjaolu, et samasuguseid mutatsioone on esinenud ka juba looduses – lihtsalt mitte kunagi korraga samas tüves. Samas ei muuda mutatsioonid viirust selle algsest tüvest sugugi mitte vähem surmavaks. Halvimal juhul lõppevad H5N1 viirusega nakatudes surmaga pooled juhtudest. Töö kujutab endas ekstreemsusteni viidud dilemmat.   Kuigi terroriakti sooritamiseks on selle biorelvana kasutamine aeganõudvam kui alternatiivsed lahendused, pole ka viiruse niisama uurimine täielikult riskivaba. Seega on NSABB mured olemuselt põhjendatud. Esimese reaktsioonina tahtis institutsioon mõlema töörühma uurimuste avaldamise üleüldse ära keelata. Nüüdseks on see töö tähtsuse tõttu ja pärast läbirääkimisi ajakirjade Science ja Nature toimetajatega valmis minema kompromissile. Tööd küll avaldatakse, ent tsenseerituna. Samas ei ole NSABB öelnud selgelt, mis uurimustest eemaldada tuleb.   Nii Fouchier'i, kui teise, Yoshihiro Kawaoka juhitud töörühma tööd on seega muudetud kujul saadetud uuesti ülevaatamisele. On selge, et uurimuste tulemusi ei ole võimalik maha salata ega pikemas perspektiivis peita. Tõenäosus, et teised sõltumatud töörühmad jõuavad samale tulemusele, kasvas pärast leidude teatatavaks tegemist hüppeliselt. Iseasi, kas vastavaid uurimusi oleks juba esimesel juhul tohtinud läbi viia. Viroloogide kogukond on küsimuses lõhenenud, ent valdav enamik on seisukohal, et nüüd on „naiivne oma pead liiva alla peita.“   Laborid, kus Fouchier ja Kawaoka oma uurimused läbiviisid, on tõstetud ohutustasemega BSL-3 tüüpi laborid. Viiruste vallapäästmise takistamiseks peavad teadlased enne laborist lahkumist nii duši all käima, kui ka riideid vahetama. Samuti kasutatakse õhu filtreerimiseks äärmiselt efektiivseid filtreid – lisaks valitseb laborites alarõhk. Ohutusnõuded on piisavad näiteks SARS'i ja antraksi uurimiseks. Samas väidavad mõned, et loodud viirusetüve jaoks sellest ei piisa. Uurimistöö peaks olema piiratud rangemate ohutusnõuetega BSL-4 laboritega.   Neid leidub aga maailmas ainult mõnikümmend, mis aeglustaks tööd, mis on vajalik võimalikule tuleviku pandeemiale vastumeetmete leidmiseks. Veniva debati vältimiseks loodab seetõttu osa viroloogidest, et küsimusele lahenduse leidmiseks võtaks juhtrolli Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Viimane ei ole aga nimetatud uurimusi üleüldse näinud.   Tutvu lähemalt ajakirjade Science ja Nature kirjavahetusega NSABB'ga: Science'i vastus Nature'i vastus 
