Ka teadus võib ennustada hitti
 Toimetas Laur Kanger Bristoli ülikooli teadlastele pakkus huvi, kas teadus suudaks ennustada hittlaule. Ülikooli intelligentsete süsteemide laboratooriumis töötava Tijl De Bie juhitud uuringust ilmnes, et kasutades õppimisvõimelisi algoritme, võib see isegi õnnestuda, teatab Bristoli ülikool.  Täpsemalt olid vaatluse all Briti Top 40 nimekirja pääsenud laulud viimase 50 aasta jooksul. Nende hulgast püüti eristada kõige menukamad (esimese viie hulka kuuluvad lood) vähempopulaarsetest (viimase 30-40 sekka jäänud laulud).  Analüüsil vaadeldi lähemalt lugude selliseid iseärasusi nagu näiteks tempo, laulu kestus, heli valjus, rütm ja taktimõõt. Samuti võeti arvesse lugude harmoonilist lihtsust, kui keeruline on duuride järgnevus või kui mürarikas ehk ebaharmooniline lugu on. Kokku 23 omaduse põhjal töötati välja hitimõõdik, mis annab tulemuse, kui on analüüsinud teatud aja jooksul hititabelis kõlavaid lugusid. Selle tulemusena valmis nimekiri, kus on antud punktisumma igale analüüsitud omadusele. Selle põhjal arvutati välja laulu keskmine punktisumma.   Ilmnes, et teadlaste koostatud mudel suudab ennustada 60protsendilise tõenäosusega, kas analüüsitud lugu jõuab viie parema hulka või ei jõua see tabelis kunagi 30. positsioonist kõrgemale.  Hittide tunnused Tijl De Bie tõdes, et aja jooksul inimeste muusikaline maiste muutub. Seepärast peab ka töörühma koostatud hitimõõdik olema arenemisvõimeline. Uuringu käigus toodi välja teatud ajajärkudele iseloomulikud hittlugude tunnused.   Näiteks enne kaheksakümnendaid ei olnud loo tantsitavus kuigi oluline näitaja laulu populaarsuse kasvamise teel. Sealt edasi jõudsid tabeli tippu aga tõenäolisemalt head tantsulood. Tõsi küll, tabelisse jõudnud lugude tantsitavus kasvas varasemaga võrreldes äkitselt alates seitsmekümnendate lõpust. Kaheksakümnendatel said suurema tõenäosusega hitiks aeglasemad ballaadid, mille tempo jäi 70-89 löögi vahele minutis.  Teadlased tõdevad, et nende hitimõõdiku täpsus varieerus eri ajaperioodide analüüsil. Erilisi raskusi valmistas sellele 1980ndate aastate lugude hindamine. Kõige täpsemad tulemused jäid aga üheksakümnendate esimesse poolde. Samuti oli mõõdiku ennustustäpsus suurem alates 2000ndatest aastatest. Teadlaste sõnul võib siit järeldada, et popmuusika arengus oli seitsmekümnendate lõpp ja kaheksakümnendate algus iseäranis kiire muutuste ja uuenduste periood.  Kuni üheksakümnendate alguseni olid hitid harmooniliselt lihtsamad, kui teised selle perioodi lood. Üheksakümnendatest alates oli hittlugudele iseloomulik lihtsam rütm. Veel tõid teadlased välja, et mida aeg edasi, seda valjemaks muutusid tabelisse pääsenud lood. Ilmnes selge seaduspärasus: mida kõrgemale edetabelis liikuda, seda valjem heli.  Bristoli teadlaste uuring erineb varasematest samalaadsetest, selle poolest, et ennstab hitipotentsiaali. Samuti oli see esimene uuring, mis kasutas ajas muutuvat tajurit, et võtta arvesse järjest arenevat muusikamaitset.
