Võhikute kaasamine aitab konsensusele jõuda
Toimetas Priit EnnetAsjatundmatus võib olla demokraatiale kasuks. Niisuguse üsna ootamatu järelduse võiks teha Ameerika, Saksa ja Briti teadlaste katsetest kalaparvedega. Iain Couzin Princetoni Ülikoolist ja ta kolleegid märkasid, et ühe Põhja-Ameerika vetes levinud karplaseliigi parvedes ei pääsenud ühte kindlat värvi toiduanumat tugevalt eelistav vähemus mõjule.  On üldiselt teada, et kui mingil rühmal tuleb otsustada, mida teha, siis tihtipeale otsustatakse nii, nagu arvavad kõige tugevamalt väljendunud eelistustega rühmaliikmed, isegi siis, kui nad on vähemuses. Paljud ehk võivad seda ka oma kogemusest kinnitada.Kalakatseist aga nähtub, et kui rühmas on piisavalt palju võhikuid või asjatundmatuid, siis see hääleka enamuse efekt võib nõrgeneda või kaduda. Couzin ja ta kaastöötajad õpetasid välimuselt veidi särge või karpkala meenutavaid kalu Notemigonus crysoleucas eelistama ühte teatavat värvi toiduanumat. Osa kalu õpetati eelistama sinist, teine osa kollast värvi. Siis aga toodi juurde täiesti väljaõpetamata kalu. Ja sellises segaseltskonnas tuligi välja, et tugevalt sinist või kollast anumat eelistanud kalade soovid enam maksvusele ei pääsenud. Nii teevadki teadlased ajakirjas Science järelduse, et võhikute kaasamine võib kaasa aidata sellele, et rühm teeb otsuse demokraatlikumalt. Ehk kui rühm tahab leida konsensust, siis tugeva eelhäälestuseta liikmete osalus neutraliseerib manipulatiivse vähemuse mõju.Vaata veel:   Uninformed 'vital for democracy' (BBC) Why a Democracy Needs Uninformed People (Miller-McCune) 
